Talleggis läheb kõik müügiks peale kanade kisa ja sulgede

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kana saab lõigata mitmekümneks tükiks ja seda teravate nugadega varustatud naised Talleggi Tabasalus asuvas lõikustsehhis ka teevad.
Kana saab lõigata mitmekümneks tükiks ja seda teravate nugadega varustatud naised Talleggi Tabasalus asuvas lõikustsehhis ka teevad. Foto: Liis Treimann

Kanaliha läheb järjest enam hinda – broilerist saadakse 25–30 lihatoodet fileest kuni kanavarvasteni välja, selgus Talleggi Tabasalus asuvas tapamajas ehk peenemalt öeldes esmatöötluse tsehhis ringi käies.

Kõigepealt tutvustavad Talleggi äridirektor ja juhatuse liige Margus Venelaine ja tehnikajuht Tanel Tammekand tehase suurejoonelisi laienemisplaane.

Tegu on 15 miljoni euro suuruse investeeringuga, millest praeguseks on tehtud umbes kolmandik. Valmis on nõndanimetatud must pool, mis algab broileri tapmisega ja lõpeb jahutamisega.

Seal on välja vahetatud kõik seadmed ja tulemusena on kasvanud tootmisliini kiirus veerandi võrra. See võimaldab toota senisest rohkem broileriliha, mis omakorda lubab kasvanud nõudlusega paremini kaasa minna.

Euroopa keskmine

Eesti elanikud söövad keskmiselt 23 kilo linnuliha aastas, mis on lähedal Euroopa keskmisele. Kui mullu tootis Tallegg samas tsehhis 15,5 miljonit kilo liha, siis 2014. aastal peaks toodang ulatuma vähemalt 18,5 miljoni kiloni.

«Kui vaadata, mismoodi linnuliha tarbimine suureneb kümme protsenti aastas, võib sellestki väheks jääda,» ütles Venelaine. Nimelt on linnuliha toiduainete hindade üldise tõusu juures kogu maailmas järjest enam tarbijate poolehoidu võitnud.

Sellest saab vajaliku proteiini märksa odavamalt kätte kui sea- või loomalihast, pealegi on see tervislikum. Ka islamiusu laienemine soosib linnuliha tootmist.

Praegu suudab Tallegg rahuldada vaid ligikaudu poole Eesti linnulihavajadusest, ülejäänu tuleb sisse tuua. Leedu ja Soome kasvatavad ja töötlevad rohkem linnuliha ja saadavad palju ka ekspordiks.

Tallegg viib praegu mõnevõrra välja vaid fileed, terveid kanu läheb ka Lätti. Sisse tuuakse meile palju erinevaid koibi ja nende osi. Muide, soomlane sööb vaid fileed ja põlgab koivad rupskiteks, aga Eestis on olukord vastupidi.

Tootmishoonetesse minnes tuleb riietada ennast üleni valgesse kaitseülikonda, eemaldada kõik ehted ja enne igasse tsehhi sisenemist ja sealt väljumist hoolega seebiga käsi pesta. Lisaks tuleb korduvalt astuda desomatile.

«Kaitseriietus on ka teie kaitsmiseks,» selgitab tehase juhataja Andrus Vesiko. Õige pea selgubki, et seda on hädasti tarvis, sest ajakirjanikule sajab ühe liini alt läbi minnes surnud kana pähe. Tegelikult muidugi tsehhis kanad ei lenda – tegu oli pisikese äpardusega ukse liiga hoogsal avamisel.

Tehase suurim uudis ja muljetavaldavaim vaatepilt on lihakehade õhkjahutuse liin. Ruumis liigub risti-rästi kulgevatel rippliinidel, mida on 2,5 kilomeetrit, korraga 15 000 kana ehk umbes kümme tonni liha.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles