6000 astmega maksusüsteemi arhitektiks on ministeerium, mitte uus valitsusliit (2)
20. veebruar 2017, 13:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalal toimunud FinanceEstonia maksukonverentsil ilmnes, et maksuvaba tulu astmelist arvestamist soovitas rahandusministeerium juba eelmisele valitsuskoalitsioonile, kes seda siiski arutlusele ei võtnud.
«See on see lahendus, mida me soovitasime juba eelmise koalitsiooni ajal 2015. aastal, millega ei oldud nõus ja mille asemele tuli madalapalgaliste tagasimakse,» rääkis möödunud neljapäeval FinanceEstonia korraldatud ja Tallinnas toimunud maksukonverentsil rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov, tutvustades otsustatud ja jõustunud tulumaksuseaduse muudatusi.
Sellega viitas ta konkreetselt 2018. aasta algusest kehtima hakkavale seadusemuudatusele, kus maksuvaba tulu hakkab kuni 1200-eurose sissetulekuni olema 500 eurot kuus ning alates 2100-eurosest kuusissetulekust jõuab nulli euroni. «See süsteem on siis see, mis kehtib Leedus, see on teistes riikides läbi proovitud variant ja nüüd jäädakse selle juurde ka Eestis,» lisas Jegorov.
Lahendab paremini palgalõhet
Tema sõnul adresseerib see väga hästi madalapalgaliste maksukoormuse probleemi ja ei pane väga suurt maksukoormust juurde ka kõrgepalgalistele. «Omaette on küsimus, kas kõrgepalgalised võiksid maksta rohkem maksu, aga see küsimus jääb pigem poliitiliseks, kui maksupoliitiliseks,» tähendas ministeeriumi asekantsler.
INFOKAST: Kust tuleb uue maksusüsteemi 6000 astet?
(1) Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 6000 eurot, arvestades lõiget 2.
(2) Lõikes 1 sätestatud summat vähendatakse ühe euro võrra (kuid mitte enam kui nullini) 14 400 eurot ületava tulu iga lisanduva 1,80 euro kohta.
Allikas: TuMS, ptk 4, § 23
Postimehe hilisemas meilivahetuses rahandusministeeriumi pressiosakonnaga täpsustas Jegorov, et formaalselt seda Leedu-sarnast ettepanekut eelmisele valitsusele siiski ei tehtud. «Me palusime koalitsiooni läbirääkijatel kaaluda, kas ei oleks mõistlikum viia sisse regressiivne maksuvaba tulu, sest kõrgepalgalistele ei oma see sama mõju ja tähendust, nagu see on madalapalgaliste jaoks,» lausus Jegorov.
Ta lisas, et eelmise koalitsiooni kokku lepitud madalapalgaliste toetus ei muuda seda fakti, et maksuvaba tulu jääb kehtima kõigile, ka kõrgepalgalistele, kellel puudub selle järele vajadus. «Maksuvaba tulu eesmärk on mitte võtta tulumaksu minimaalse tulu pealt, et välistada vaesusse langemist, millega kaasneb toetuse küsimise vajadus. Kõrgepalgalistel sarnaseid küsimusi ei ole,» selgitas Jegorov.
Tema sõnul on veel üks põhjus, miks paljud spetsialistid tol ajal toetuse vormis lähenemist ei toetanud, just selles, et see asub väljaspool tulumaksusüsteemi, olles siiski selle sisuline osa. «Millisel konkreetsel põhjusel tol ajal nn Leedu lähenemisega ei oldud nõus, ei oska kahjuks öelda,» lausus rahandusministeeriumi asekantsler.
Peaks astmeliseks tulumaksuks nimetama
Samal konverentsil hiljem arvamusliidrite paneelis osalenud EfTEN Capital tegevjuht Viljar Arakas märkis aga, et riigijuhtidel peaks olema nii palju julgust, et nimetada 6000 astmega maksuvaba tulu arvestust ikkagi astmeliseks tulumaksuks, mis ta oma sisult on.
«Seda peaks sellise nimega nimetama. Nagu me näeme Eestis - ka Uberit ei julge keegi nimetada taksoteenuseks. Võime seda hunti nimetada ükskõik mis nimega, lõpuks on ta ikkagi hunt - sama asi on nende praeguste maksuastmetega,» sõnas ärikinnisvara valdkonnas tegutsev Arakas.
Küll aga tõdes ta EfTEN Capitali portfelli kuuluvate hotellide töötajate 600-eurost kuupalka näiteks tuues, et palgavaesus on Eestis selgelt probleem. «Aga see, kuidas seda adresseeritakse - ma saan aru, et IRL tahab küünte ja hammastega kinni hoida sellest, et meil on tulumaks ikkagi kõigil ühtne,» lausus Arakas.
Loe lisaks: