Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Raamatupidajatel on maksusüsteemi kohta üks lihtne ettepanek

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Raamatupidamine. | FOTO: Caro / Westermann / Scanpix

Kuna 2018. aasta 1. jaanuaril jõustuv tulumaksuseadus muudab märkimisväärselt maksuvaba tulu mõistet ja selle arvutamise metoodikat, tuleb raamatupidajate kinnitusel enne uue süsteemi rakendamist mõned asjad selgeks rääkida. Neil on ka üks ettepanek, mis vähendaks tunduvalt tööandjate halduskoormust ega läheks vastuollu ka nullbürokraatia-lubadustega.

«Aastase maksuvabastuse saamine ei ole enam «inimõigus» ja seda saavad rakendada ainult need inimesed, kelle tulu aastas jääb alla teatud kokkuleppelise määra,» rääkis Eesti Raamatupidajate Kogu maksutoimkonna esimees Virge Haiba.

Tema sõnul on raamatupidajatele jäänud aga selle plaani juures segaseks, milliseid füüsilise isiku tulusid maksuvabastuse saamisel arvestatakse ja milliseid mitte.

«Oleks mõistlik selgitada, kas kõik senised tulud – palgatulu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, renditulu ja litsentsitasud, intressid, dividendid, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud, kindlustushüvitised ning väljamaksed pensionifondist – summeeritakse nüüd ja hakkavad mõjutama meie maksuvaba tulu suurust,» lausus Haiba.

Reeglid selgemaks

Näiteks tahaksid raamatupidajad selgelt teada, kas siia alla kuulub ka oma isikliku elamispinna maksuvaba müük ja saadud pärandvara (kinnisvara) maksustatav müük. Kui ka need lähevad arvesse, siis suure tõenäosusega kaotatakse sel juhul kogu aasta maksuvabastus.

Haiba sõnul puudutab see ka madalapalgalisi inimesi, kes peaksid maksuametile aastas tagasi maksma kuni 1200 eurot. «Isikliku elamispinna maksuvaba müügi lisamine maksuvaba tulu arvestamise metoodikasse tundub ebaõiglasena, kuna tavaliselt ostetakse müüdud elamispinna asemele uus elamispind,» märkis ta.

Ka tekitab tõsiseid probleeme tulumaksu arvestamise metoodika. «Tegemist on viimase 20 aasta esimese maksumuudatusega, mida ei ole võimalik kirjeldada standardsete valemitega,» ütles maksude toimkonna juht. Seniajani on palgaarvestuse tarkvaras olnud kasutajal võimalik kõik eelnevad maksumuudatused ise kirjeldada.

«Uus muudatus tingib spetsiaalselt antud maksumuudatuse järgimiseks vajalike algoritmide loomist palgaarvestuse tarkvaras,» lausus Haiba. Tema sõnul tähendab see üheselt, et kõik Eesti riigi tööandjad on kohustatud soetama palgaarvestuse tarkvara uue versiooni. «Siin võib olla tegemist järsu halduskoormuse tõusuga, mis on vastuolus nullbürokraatia-lubadustega.»

Nii on raamatupidajate kogul ettepanek, et igal töötajal oleks alates 2018. aastast õigus avalduses määrata, kui suur on tema maksuvaba tulu aastas (mitte üle 6000 euro). «Nii oleks võimalik igale ettevõtte või asutuse töötajale seadistada palgaarvestuse tarkvaras nende töötasu ning töötaja poolt teadaolevate muude tulude pealt mõistlik ja mitte liialt suur tulumaksuvabastuse summa,» selgitas ta. Seda summat saaks töötasu muutudes ka lihtsalt korrigeerida.

«Sellega võiks asi piirduda, st me ei soovita kasutada ettevõtete raamatupidamistarkvarades lineaarselt vähenevat maksuvaba tulu,» ütles Haiba ja lisas, et selle ettepaneku järgi jääks tööandjale pealesurutav tarbetult keeruline kalkulatsioon tegemata. «Tööandja ei saa niikuinii lõplikku õiget maksuvaba tulu summat arvutada, sest tulemust mõjutavad võimalikud mujalt saadud tulud – näiteks dividendid, renditulu, pension jne.»

Nii võikski lõplik arvestus olla ainult füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ja kõnealuse ettepaneku järgi saaks palgaarvestuse tarkvara tehnilised muudatused teha mõistlike kuludega.

«Eestis on kasutusel mitukümmend tarkvaraarendajate loodud rakendust, seega tähendaks meie ettepanekute järgimine tööandjatele kulude kokkuhoidu,» toonitas maksutoimkonna juht.

Mõjutab ka pensione

Rahandusministeerium ning maksu- ja tolliamet ei osanud oma ühises vastuses veel öelda, mida nad raamatupidajate ettepanekust arvavad. Nad teatasid vaid, et saavad veebruaris kolme osalisega  – ministeerium, maksuamet ja raamatupidajate kogu – kokku, arutavad süsteemi administreerimise lahendusi ning oskavad pärast kohtumist öelda, kuivõrd realistlik oleks raamatupidajate ettepaneku järgi toimida.

Mis puudutab kulusid tarkvarauuendustele ning halduskoormuse kasvu, siis ütles ministeeriumi ja maksuameti vastuseid vahendanud rahandusministeeriumi peaspetsialist Maria Murakas, et märtsis on plaanitud kokkusaamine ka kõigi huvitatud tarkvaraarendajatega, et neid muudatustest informeerida, kuid ka selleks, et neilt tagasisidet saada. «Teadmaks, mida peame ise arvesse võtma enda IT-arenduste juures,» selgitas ta.

Mis aga puudutab seda, mida täpselt tuleb maksuvaba tulu arvestamisel arvesse võtta, siis on see juba tulumaksuseaduses kirjas.

«Maksuvaba tulu summa leidmisel lähevad arvesse kõik eraisiku tasandil maksustatavad tulud – ka pension, maksustatav stipendium, üüritulu, vara võõrandamisest saadud tulu, välismaalt saadud tulu, ettevõtlustulu, võlaõigusseaduse lepingu alusel saadud tulu, jagamismajanduse platvormide kaudu teenitud tulu jne – ning lisaks ka saadud dividendid ja muud omakapitali väljamaksed,» loetles Murakas.

Rahandusministeeriumi esindaja lisas, et kui eluaseme müük on maksuvaba, siis ei muuda see maksuvaba tulu õigust ja suurust. «Maksuvaba tulu tuludeklaratsioonis ei deklareerita,» põhjendas ta.

Ka pärandvara saamine iseenesest ei too kaasa maksukohustust, küll aga siis, kui päritud vara müüakse. Siis tuleb seda tuludeklaratsioonis deklareerida ja see mõjutab maksuvaba tulu suurust.

Pensionisaajatest peavad tulumaksu peale maksma hakkama need isikud, kelle pension ja muu sissetulek on suurem kui 1350 eurot – nemad peavad maksimaalselt kuni 83 eurot rohkem maksma. «Pensionäre, kellel on selline sissetulek, on suhteliselt vähe ning neid koheldakse võrdselt kõigi teiste maksumaksjatega,» kinnitas Murakas.

Konsultandid äraootavad

«Tööandjate jaoks saab see olema muidugi päris huvitav olukord. Kui olete ettevõttes, kus kõigi palgad hakkavadki 2100 eurost, siis on lihtne – kõigil kaob võrdselt maksuvaba tulu ära ja jutul lõpp –, aga kui olete ettevõttes, kus palgad hakkavad 1200 eurost või veel madalamalt ja lähevad ka kõrgemale, siis tekib väga oluline muutus kogu töötajaskonnale,» rääkis audiitorfirma Ernst & Young Baltic maksuekspert Ranno Tingas.

Kuna aga seadus võimaldab igal töötajal endal määrata, milliselt summalt ta maksuvaba tulu arvestada laseb, tekitab see maksueksperdi sõnul tohutult erisusi ja toob kaasa käsitsi arvestamist. «See saab kindlasti tööandjate poole pealt palgaarvestuses olema üks väga huvitav väljakutse,» lausus Tingas.

Audiitor- ja konsultatsiooniettevõtte BDO Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuhi Karin Luiga sõnul on nad raamatupidamis- ja palgaarvestusteenuse pakkujana võtnud esialgu vaatleja rolli. «Hoiame end kursis muudatustega, et klientidele parimat teenust pakkuda ja tulevasteks muutusteks aegsasti valmis olla,» ütles ta.

Küll aga lisas Luiga, et kuna BDO Eesti korraldab aastas ligi 40 koolitust finantsarvestuse valdkonnas ja panustab igati sellesse, et nii ettevõtte enda töötajad kui ka laiem avalikkus oleks värskemate arengutega kursis, toovad maksumuudatused kindlasti ettevõttele lisakoormuse.

Tagasi üles