Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti esimese meretuulepargiga astuti suur samm edasi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus (keskel) | FOTO: Mihkel Maripuu

Möödunud nädala lõpus avalikustas keskkonnaministeerium pea kümme aastat kestnud uuringute tulemused, mis hindasid esimese Eestisse plaanitava meretuulepargi võimalikke keskkonnamõjusid. Ühtegi otseselt negatiivset mõju nende uuringute käigus ei leitud, küll aga peab Hiiumaa loode- ja põhjarannikule meretuuleparki rajav Nelja Energia minema mitmes küsimuses kompromissile.

Loode-Eesti meretuulepargi arendaja ja Eesti ühe suurima tuuleenergia tootja AS Nelja Energia tegevjuhi Martin Kruusi sõnul on kõige olulisem, et kümme aastat kestnud uuringite ja läbirääkimiste tulemusel on nüüd jõutud nii keskkonna kui kogukonna seisukohalt sobivaima lahenduseni ning nüüd saab protsessiga edasi minna.

«Valminud keskkonnamõjude hinnang annab meile kindluse, et meretuulepark rajatakse viisil, millel puuduvad olulised negatiivsed mõjud nii Hiiumaa elanikele kui külalistele. Arutelude tulemusena korrigeerisime näiteks tuulepargi arendusalade paiknemist ning loobusime esialgu väljapakutud tuulepargi aladest Neupokojevi ja Apollo madalatel,» lisas ta.

Park nihutatakse rannikust kolm korda kaugemale

Kruusi sõnul tõstatub tuuleparkidega alati ka müra küsimus. Nii on algselt Hiiumaa rannikust nelja kilomeetri kaugusele püstitavate tuulikute rinnet nihutatud oluliselt kaugemale, 12 kilomeetri kaugusele rannikust.

«Modelleerimise tulemused näitasid, et päeval lubatud 55 dB mürataseme ületamiseks tuleks kõige võimsama tuulikutüübi puhul minna vähemalt 270 m kaugusele tuulepargist. Öösel, kui on lubatud müratase 40 dB, tuleks selle saavutamiseks minna umbes 1500 m kaugusele tuulepargist. See tähendab, et lubatud müra piir on rannikust rohkem kui kümne kilomeetri kaugusel,» selgitas Kruus.

Lisaks mürale, infrahelile ja vibratsioonile uuriti KMH käigus veel tuulepargi mõju merepõhja setetele ja rannaprotsessidele, merepõhja elustikule ja elupaikadele, vee kvaliteedile, hüdrodünaamikale, kalastikule, linnustikule, mereimetajatele, muinsusväärtustele, jääga seotud riske, navigatsiooniriskie, võimaliku õlilaigu levikut ning projekti visuaalset külge.

Positiivne mõju sotsiaalmajandusliku iseloomuga

Samuti uuriti tuulepargi mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sealhulgas inimeste tervisele, heaolule ja varale, Hiiumaa turismile, kogukonnale, majandusele ja tööhõivele. KHM kohaselt on tuulepargi rajamisega kaasnev positiivne mõju just sotsiaalmajanduslikule keskkonnale.

Samas toob KMH välja ka näiteks positiivse mõju kalade elupaikadele, kuna kunstlikud rifid hakkavad pakkuma elupaiku erinevatele merefauna ja -floora liikidele, andes sealhulgas toitu ja varju paljudele kalaliikidele.

Loode-Eesti tuulepargi arendaja soovib Hiiumaast põhja poole asuvasse piirkonda rajada avamere tuulepargi võimsusega 700 MW kuni 1100 MW ehk 100 kuni 160 tuulikut. Tuulikute omavaheline kaugus on umbes üks kilomeeter. Tuulikute nimivõimsus on 4-7 MW, masti kõrgus 100-105 m ja rootori diameeter 130-164 meetrit.

Minimaalvõimsusel ehk 700 MW tuulepargi rajamise hinnanguline maksumus on üle kahe miljardi euro. Praegu käivad Nelja Energia läbirääkimised kolme suurima meretuuleparkide tuulikute tootjatega, kelleks on Siemens, Vestas ja General Electrics. Äriplaanis on tuulikute elueaks arvestatud 25 aastat.

Toodetav taastuvenergia läheks Euroopa defitsiidi katteks

Kuna loodav tuulepark ei mahuks enam Eesti taastuvenergiatoetuste skeemi, on Nelja Energia ambitsioon hakata sellest toodetavat taastuvenergiat koostööprojektide raames müüma neile EL riikidele, kelle puhul on juba teada, et neil võib tekkida raskusi EL taastuvenergia 2030 eesmärkide täitmisega.

Nende hulgas on siis Prantsusmaa, Holland, Belgia, aga ka näiteks Luxembourg. Suurima taastuvenergia defitsiidiga on seni ELis olnud möödunud aasta juunis liidust lahkuda otsustanud Suurbritannia. Nende riikide taastuvenergia puudujääk on aastas ulatub suurusjärku 100Th-ni.

Ideaalis soovib Nelja Energia asuda enne aastat 2020 juba investeeringute tegemiseni. Lõviosa investeeringust võtakski pärast vajalike lubade saamist meretuulepargi võrgustiku väljaarendamine. Selleks läheks aega hinnanguliselt kolm aastat.

Kuigi ettevõte ise näeb ideaalis loodavale meretuulepargile kümneprotsendilist tulusust, võib see reaalselt jääda kaheksa protsendi juurde.

Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõju hindamise protsess

Keskkonnaministeeriumi algatas Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) 05.05.2006 arendaja esitatud vee erikasutusloa taotluse alusel. KMH programmi avalik avalik arutelu toimus 26.02.2007 Hiiu Maavalitsuse saalis. Keskkonnaministeerium kiitis KMH programmi heaks 22.05.2010.

KMH eesmärk oli selgitada, kas ja millistel tingimustel on võimalik arendaja poolt kavandatav kuni 1100 MW meretuulepargi rajamine ellu viia ja millised on võimalikud olulist negatiivset keskkonnamõju leevendavad meetmed. Aruande koostamise aluseks olid ulatuslikud valdkondlikud uuringud ja eksperthinnangud.

Ajavahemikul 2007-2010 teostati KMH raames baasuuringud, et saada teavet projekti- ja selle lähiala keskkonnaseisundi kohta. Uuringud telliti eriala ekspertidelt ning need sisaldasid ka eksperthinnangut tuulepargi rajamise võimalike mõjude kohta.

Tulenevalt linnustiku uuringu tulemustest tegi linnustiku ekspert 2016. aastal kompromissettepaneku, mille kohaselt Apollo madalikule tuuleparki ei rajata. Tulenevalt korrigeeritud asukohtadest teostati täiendavad baasuuringud ja koostati ekspertarvamused aladele, mida ei olnud varem kaetud.

Loode-Eesti meretuulepargi KMH avalikud arutelud Hiiumaal ja Tallinnas korraldatakse märtsi alguses.

Tagasi üles