Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Investor Mari: minu esimene kuu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Investor Mari. | FOTO: .

Veidi rohkem kui kuu on möödas minu esimesest aktsiainvesteeringust. Mis on selle aja jooksul toimunud? Ostsin jaanuari esimesel nädalal 81 Merko aktsiat, makstes 9,21 eurot ühe aktsia eest, ja 54 Tallinna Vee aktsiat hinnaga 13,8 eurot tükk. Siis jäin passima ja lasin mööda õige hetke Harju Elektrit osta. Olen selle üle juba piisavalt kurtnud, nii et mis sest enam.

Merko ja Tallinna Vee kohta pole jaanuari jooksul eriti häid uudiseid tulnud. Konkurentsiameti ja Tallinna Vee vahel aastaid kestnud tariifivaidluses jättis ringkonnakohus ettevõtte apellatsioonikaebuse rahuldamata, uudise ilmumise päeval pani see aktsia 2,16 protsenti kukkuma.

Edaspidi on Tallinna Vesi kord pisut tõusnud, kord langenud, kuid üldjoontes keerutab hind minu ostuhinna ümber, nii et suurt hävingut pole.

Merko üllatas neljapäeval teatega ootamatult suurest kasumilangusest aasta lõpus ja see tõmbas ka aktsia langusesse. Tõsi, langus polnud suur ja reedel jõudis aktsia taas juba väikesesse plussi.

Jaanuari keskel ostsin 26 osakut fondist Deutsche X-trackers MSCI Japan Hedged Equity (ETF) hinnaga 38 eurot ja 22 senti. Börsil kaubeldav fond on muuhulgas investeerinud näiteks Toyota, Mitsubishi ja Honda aktsiatesse. Fondi viie aasta keskmine tootlus on 15,87 protsenti.

Maksin osakute eest pea 994 eurot. See on minu investeeringutest praegu kõige suuremas miinuses, aga tean, et mõned nädalad on kaugelt liiga lühike aeg tootlusele hinnangu andmiseks.

Jaanuari lõpus ostsin pärast pikka kaalumist 2000 Šiaulių panga aktsiat, hinnaga 0,460 eurot tükk. Šiaulių panka soovitavad investoritele ka LHV ja Swedbanki analüütikud. Näiteks LHV analüütik Shana Gavron on öelnud Postimehele, et Šiaulių panga majandustulemused on olnud viimasel ajal head.

Kasvanud on laenude ja hoiuste maht ning paranenud laenuportfelli kvaliteet, mille tulemusena on halbade laenude mahakandmine kahanenud. Sellest ka minu usk Šiaulių panka ja julgus seda väärtpaberit soetada. Praegu ongi see kõige parema tootlusega väärtpaber minu portfellis.

LHVga läks mul aga õnneks. Vähemalt praegu tundub nii. Kasutasin ära pikalt tõusnud LHV aktsia veebruari alguse jõnksu allapoole ning ostsin tasemelt 9,27 eurot sada aktsiat. Olen sellelt investeeringult kümne päevaga 33 eurot kasumit teeninud ja kuigi saan aru, et ega see midagi suurt pole, teeb meele rõõmsaks ikkagi. LHV teatas eelmisel nädalal oma mullused aastatulemused ja neljanda kvartali tulemused, mis polnud küll suur positiivne üllatus, aga ei midagi halba ka.

Mis saab edasi? Olen siiani teinud investeeringuid 7000 euro suurusest pärandusest ja üle 2000 euro on veel kulutamata. Mõtlen praegu sellele, mida näiteks USAst osta.

Kui olen siin varem rääkinud Teslast ja Warren Buffetti Berkshire Hathawayst, siis praeguseks pole ma enam nende soetamises kindel.

Hinnad on üleval ja erinevad eksperdid hoiatavad pidevalt tipust aktsiate ostmise eest. Midagi välismaist ma lähiajal aga kindlasti ostan ning annan sellest ka Postimehe lugejatele teada.

KOMMENTAAR

Alo Vallikivi

LHV maaklertegevuse juht

Mulle tundub, et Mari haaras kohe härjal sarvist ning jättis fondide maailma pea täielikult vahele ning hüppas aktsiate maailma. Algaja jaoks on selline tegevus pigem ohtlik, kuna üksikaktsiate riskid on enamasti fondide riskidest oluliselt suuremad.

Arvestades asjaolu, et Mari jälgib ettevõtete tegemisi igapäevaselt, on tegemist ehk pigem kiirustamise kui tõsise veaga. Enamasti on alustajatel kogemusi ja teadmisi vähe ning üksikaktsiatest tasuks sellisel juhul eemale hoida.

Kui vaadata portfelli koosseisu, siis hajutatuse osas on Mari kenasti hakkama saanud. Portfell peaks koosnema minimaalselt viiest ettevõttest (ka üks fond võib selle töö ära teha). Regionaalse hajutatusega portfell paraku ei hiilga – sisuliselt on tegemist Eesti, Leedu ja Jaapani riskide võtmisega.

Sektorite osas jääb silma pangandussektori suur osakaal. Kahjuks on siin tegemist eelkõige kohaliku turu väiksusest tingitud probleemidega – Baltikumis on väga raske hajutatud portfelli kokku panna, kuna aktsiate valik on juba väga väike.

Positiivne on kindlasti kohalikul turul tegutsemine – alustavale investorile on teada-tuntud ettevõtted lihtsamini jälgitavad ning ka kohalike ettevõtete kvartaliaruanded on kättesaadavad eesti keeles.

Kokkuvõttes tubli algus – riske on võetud julgelt, kuid mõistlikes piirides. Hajutamist võiks ehk rohkem olla ning soovitaks kaaluda mõne globaalse fondi lisamist.

FAKTIKAST

-Investor Mari portfell 10. veebruari seisuga

81 Merko Ehituse aktsiat, ostuväärtus 746 eurot, kasum -4,86 eurot

54 Tallinna Vee aktsiat, ostuväärtus 745 eurot, kasum 0

26 Jaapani indeksfondi osakut, ostuväärtus 994 eurot, kasum -77

2000 Šiaulių panga aktsiat, ostuväärtus 920 eurot, kasum 44

100 LHV aktsiat, ostuväärtus 927 eurot, kasum 33

-Kes on Mari?

Investor Mari on Postimehe välja mõeldud investor, kes sai 7000-eurose päranduse, millest enamiku on ta juba investeerinud.

Päranduse lõppedes jätkab Mari investeeringuid juba igakuistest säästudest väiksemate summade kaupa.

Investor Mari annab lugejatele vähemalt paar korda kuus teada oma uutest ostudest, edusammudest või tagasilöökidest.

Investor Mari ei tee mõne ettevõtte aktsiatega tehinguid ajal, mil on teada, et selle ettevõtte kohta on tulemas oluline uudis.

Tagasi üles