Registreeritud töötus suurenes jaanuaris kuuga 9 protsenti

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti töötukassa Järva osakonna uue sisekujundusega ruumid
Eesti töötukassa Järva osakonna uue sisekujundusega ruumid Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Registreeritud töötute arv kasvas jaanuaris võrreldes detsembriga ligi 9 protsenti, aastavõrdluses aga töötus langes ligi 3 protsenti.

Registreeritud töötute arv suurenes jaanuaris nii sesoonsetest teguritest tulenevalt kui ka töövõimereformi mõjul, teatas töötukassa. Jaanuari lõpus oli töötuna registreeritud 30 890 inimest ehk 4,8 protsenti 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Vähenenud töövõimega inimesi oli nende hulgas 6 192.

Kokkuvõttes suurenes registreeritud töötute arv jaanuaris võrreldes eelneva kuuga ligi 9 protsenti, kuid võrreldes aastataguse ajaga oli töötute arv pea 3 protsenti väiksem. Töötukassa prognooside kohaselt on töövõimereformi mõjul tänavu registreeritud töötute arv keskmiselt ligikaudu neljandiku võrra kõrgem, kui see oli eelnenud aastal.

Seoses töövõimereformi uue etapiga kasvas jaanuaris töötukassa tuge kasutavate inimeste hulgas oluliselt just vähenenud töövõimega inimeste arv. Alates 1. jaanuarist 2017 hindab töötukassa ka nende pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõimet, kelle töövõimet eelnevatel aastatel on hinnanud sotsiaalkindlustusamet.

«2016. aasta juulist alustasime töövõime hindamistega nendel juhtudel, kus inimesel ei olnud eelnevalt töövõimet hinnatud. Täna viime läbi ka korduvhindamisi, mis tähendab, et keskmiselt on kuus hindamise taotlejaid 1000 asemel ligi 4500, mis vastab ka meie tehtud prognoosidele,» ütles töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel pressiteates.

«Pooled vähenenud töövõimega inimestest juba praegu töötavad, aga on märkimisväärne osa neid, kellel on osaline töövõime säilinud, kuid hetkel ilma tööta ja saavad tööotsingutes abi töötukassalt. Sellest tulenevalt suurenebki töövõimereformi esimestel aastatel töötukassas registreeritud töötute arv.»

Kõrgeim oli jaanuaris registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal 10,9 protsendiga ja Valgamaal 8,6 protsendiga ning madalaim Harjumaal 3,5 protsendiga ja Tartumaal 3,6 protsendiga. Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid jaanuari lõpus lihttöölised 22 protsendi, oskustöötajad ja käsitöölised 19 protsendi ning teenindus- ja müügitöötajad 17 protsendiga.

Jaanuarikuu jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks eelneva kuuga võrreldes 45 protsenti rohkem ning aastataguse ajaga võrreldes 33 protsenti rohkem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 4 531 uut tööpakkumist, millest 55 protsenti sisestati töötukassa portaali kaudu.

Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 8 026. Kõige suurema osakaalu vahendatavatest töökohtadest moodustasid oskustöötajatele ja käsitöölistele 24 protsenti, teenindus- ja müügitöötajatele 22 protsenti ning seadme- ja masinaoperaatoritele ja koostajatele 21 protsenti pakutavatest töökohtadest.

Jaanuarikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3 679 inimest, sealhulgas 495 vähenenud töövõimega inimest. Tööalasel koolitusel osales jaanuaris 3 063 ja tööotsingu töötoas 1 299 inimest. Tööpraktikal osales 856, tööharjutusel 462 ning tööklubis 442 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1 962 korral.

Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti jaanuaris 799 korral. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 27 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 35 uut töökohta.

Palgatoetusega oli jaanuaris töötamas 1 345 inimest. Lisaks osales veel 5 166 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Vähenenud töövõimega inimeste teenustest osales tööalasel rehabilitatsioonil 887 inimest, kogemusnõustamisel 10 inimest ja kaitstud töö teenust osutati 164 inimesele. Vähenenud töövõimega inimesed osalesid ka teistel tööturuteenustel – kokku osales erinevatel teenustel 3241 inimest.

Töötukassa maksis jaanuaris töötuskindlustushüvitist 10 507 inimesele ehk 30 protsendile kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 433 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 4 miljoni euro.

Ligikaudu 151 euro suurust töötutoetust sai jaanuaris 7 693 inimest ehk 22 protsenti kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa jaanuaris 818 inimesele. Keskmine jaanuaris määratud hüvitis oli 1 720 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 1,4 miljoni euro.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa jaanuaris 44 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli jaanuaris 2 599 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 168 tuhande euro.

Töövõime hindamise taotlusi esitati jaanuaris 4 456. Kuu jooksul määrati osaline töövõime 899 ja puuduv töövõime 271 inimesele, töövõime ei olnud vähenenud 316 inimesel. Töövõimetoetust maksti jaanuaris 3 230 inimesele kogusummas ligi 692 tuhat eurot. Tööandjate esitatud taotluste alusel hüvitati sotsiaalmaks 20 189 vähenenud töövõimega töötaja eest. Tööandjate eest väljamakstud sotsiaalmaksu summa oli jaanuaris 2,5 miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles