Valitsus plaanib algatada Saaremaa hiigeltuulepargi loaprotsessi

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuuleenergia tootmine kogub Eestis hoogu.
Tuuleenergia tootmine kogub Eestis hoogu. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Saare Wind Energy OÜ kava rajada Saaremaa läänerannikule 1,7 miljardit maksev 100 tuulikuga meretuulepark võib peatselt jõuda hoonestusloa menetluse algatamiseni; kõikide lubade olemasolul saaks meretuulepark kõige varem tööd alustada 2022. aastal.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) esitab valitsusele korralduse eelnõu, milles tehakse valitsusele ettepanek otsustada Saare Wind Energy OÜ kavandatava tuulepargi hoonestusloa menetluse algatamine. Vastavalt meretuulepargi rajamise taotluse esitamisel kehtinud seadusele peab avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise kavandamiseks taotlema valitsuselt hoonestusloa.

Hoonestusluba taotleb ettevõte 50 aastaks, mis on keskmine periood arvestades rajatise eeldatavat püsimise aega ja hooldustingimusi. Tulevikus on nimetatud tähtaega vajadusel võimalik pikendada. Hoonestusloa menetluse algatamine ei taga hoonestusloa taotlejale automaatselt selle andmist.

Lõpliku asukoha valikul tuleb lisaks arvestada 2017. aastal algatatava üleriigilise mereala teemaplaneeringuga, millega nähakse ette võimalikud sobivad alad tuuleenergeetika arendamiseks. Parimate lahenduste leidmiseks peavad nii üleriigilise mereala teemaplaneeringu menetlus kui Saare Wind Energy OÜ hoonestusloa menetlus käima paralleelselt, seisab eelnõus.

Hoonestusloa menetluse algatamisel määrab valitsus uuringud, mida taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja. Kuivõrd tuulepargi rajamisega seotud uuringud tuleb teha keskkonnamõju hindamise (KMH) koosseisus, siis uuringute tegemise täpne vajadus määratakse keskkonnamõju hindamise programmis.

Saare Wind Energy OÜ kavandab Saaremaa läänerannikust 10–27 kilomeetri kaugusele 100 tuulikuga meretuuleparki, seisab majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni valitsusele esitatud hoonestusloa menetluse algatamise ettepanekus.

Saare Wind Energy leiab, et tuulepargi rajamine aitab Eestis taastuvenergiaallikatele üleminekule positiivselt kaasa. Tuuleelektrijaama töö kavandatakse kogu ekspluatatsiooniperioodil pidevana ning selle tootmismaht sõltub eeskätt avamerel kujunevatest tuulekiirustest, samuti tuulikute tehnilise hoolduse kvaliteedist.

Meretuulepark koosneb 100 avamere tuulikust, igaüks võimsusega 6 megavatti, merel paiknevast alajaamast, alajaama ühendatud elektrikaablitest ja elektri ülekandesüsteemist maismaal paiknevasse liitumispunkti. Tuulikud paigutatakse üksteisest 800–1100 meetri kaugusele. Tuulikute lõplik paiknemine täpsustub KMH käigus.

Ettevõte plaanib pargis kasutada tuulikutena Siemensi elektrituulikuid, mis võimaldavad toota elektrit tuulekiiruse puhul 3–25 meetrit sekundis. Eeldatav tuuliku torni kõrgus on 102 meetrit ja ehitise maksimaalne kõrgus on kuni 180 meetrit merepinnast. Tuulikud planeeritakse paigaldada 20–35 meetri sügavusele vette ning hinnanguliselt on arvestatud iga tuuliku vundamendi põhjapindalaks kuni 500 ruutmeetrit.

Tuulepargi aastaseks elektritoodanguks on kavandatud 2800 gigavatt-tundi, mis moodustab 30,9 protsenti Eesti-sisesest 2015. aasta koguelektritoodangust.

Merekaabelliin on kavandatud meretuulepargist suunaga Saaremaale ning sealt edasi mandrile. Saare Wind Energy kaalub merekaabelliini maabumist nii Häädemeeste kui ka Virtsu piirkonnas. Lõplik tuulikute paiknemine ning merekaabelliini trassikoridor määratakse kavandatava meretuulepargi ning merekaabelliini ümbruse, maabumispunktide ja maapealsete rajatiste kohta teostatavate uuringute, sealhulgas KMH tulemuste põhjal.

Krediidiinfo andmetel on Saare Wind Energy omanikud Valery Makushin ja läbi Gottlieb OÜ Veiko Väli. Väli ega ka Makushin ei ole laiemale avalikusele tuntud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles