Ametnikud lubasid ettevõtetele kogemata 4,3 miljardit krooni rohkem toetusi

Gert D. Hankewitz
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hoone Harju tänaval.
Pildil on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hoone Harju tänaval. Foto: Liis Treimann

Majandusministeeriumi ametnike vea tõttu kinnitas valitsus jaanuaris Eesti ettevõtluspoliitika arengukava, mis nägi aastatel 2011-2013 Eesti ettevõtlusesse süstimiseks ette 4,3 miljardit krooni enam kui tegelikult võimalik.

13. jaanuaril saatis majandusministeerium meediale paljutõotava pressiteate, milles lubas Eesti ettevõtlusele sel aastal 86 miljoni euro suurust süsti.

Natuke enne teate saatmist oli valitsus heaks kiitnud «Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013» nimelise täiendatud arengukava ja rakendusplaani, mis näeb ette, et mainitud aastatel süstitakse Eesti ettevõtlusesse 775 miljonit eurot Euroopa Liidu raha. Sellest 335 miljonit eurot pidi majandusse süstitama aastatel 2011-2013.

Veidi aega hiljem jõudis riigikontroll aga hoopis teistsugusele avastusele. Nähtavasti olid majandusministeeriumi ametnikud teinud kuskil vea: lubatud 335 miljoni euro asemel on reaalselt olemas vaid 57 miljonit eurot. Tänavuseks lubatud 86 miljoni euro asemel aga vaid 29 miljonit eurot. Seega lubati ettevõtetele justkui 278 miljonit eurot ehk 4,3 miljardit krooni rohkem kui võimalik.

«Meile tegi muret, et kus kohast MKM selle raha võtab,» rääkis riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo. Kas viga tehti tahtlikult või kogemata, ei oska Olgo spekuleerida, kuna riigikontrollile on praeguseni selgusetu vea tekkimispõhjus.

Uurides viimast majandusministeeriumist, selgitas ettevõtluse talituse peaspetsialist Kaupo Sempelson, et tegemist oli lihtsa inimliku veaga, mis tekkis valedest lähteandmetest. Sempelsoni sõnutsi oli viga vaid ühel paberil: teisel, palju olulisemal paberil, olid toetusteks mõeldud reaalsed summad õiged, ütles ta.

«Mitu koolitust tehakse, mitu ettevõtet saab toetust, see on kõik täpne. Rahahulk, mis eelarve tabelis kajastati arengukava lisas, oli vale,» märkis ametnik.

Olgugi nii, kuid, mis peakontrolör Olgole aga veelgi rohkem hämmingut valmistas, oli see et viga ei avastanud riigikantselei ega rahandusministeerium, kes taolistel asjadel silma peal hoidma peaksid. «Rahandusministeeriumi kontrollisüsteemid peaksid koheselt tuvastama, kui on selline eksimus tehtud,» märkis Olgo.

Küsides selgitust rahandusministeeriumist, saatis viimase pressitalitus lakoonilise vastuse, mille kohaselt lähtus rahandusministeerium jaanuarikuise eelnõu kooskõlastamisel eelnõu dokumentidest, milles puudus selgitus, kas rakendusplaanis kajastati kavandatavat kohustusevõttu (tekkepõhine käsitlus) või väljamaksete mahtu (kassapõhine käsitlus).

«2011. aastaks kavandatud summad ei erinenud oluliselt 2011. aasta riigieelarves kavandatud vastavast mahust. Rahandusministeerium kaalub, kas ja kuidas edaspidi kooskõlastusmenetlust või eelnõule esitatavaid nõudeid selles osas täiendada,» selgitasid ametnikud.

Tänaseks on mainitud rakendusplaan uuesti ümber tehtud ning valitsusele esitatud uus muutus, mis ka tänasel istungil tõenäoliselt heaks kiidetakse. Paranduste kohaselt on summad veelgi suuremad: 2011. aasta uuendatud eelarve maht on hinnanguliselt 175 miljonit eurot ning 2012 ja 2013 vastavalt 135 ja 154 miljonit eurot.

Suuremad summad on seletuskirja kohaselt tngitud sellest, et eelarvesse lisanduvad KredExi käenduste abil väljastatud laenude maht ning tagatud ekspordi maht.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles