SEB nädalakommentaar: tänavuselt aastalt on oodata tööstustoodangu kasvu jätku
5. veebruar 2017, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prognoositav impordinõudluse suurenemine olulistel sihtturgudel peaks 2017. aastal Eesti tööstustoodangu edasist kasvu soosima, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor oma nädalakommentaaris.
Eesti tööstusettevõtted suutsid mullu taastuda 2015. aasta mõõnast ja toodangut kahe protsendi võrra suurendada. Kasvu peamine eestvedaja on juba mitmendat aastat puidutööstus.
Tööstustoodang tagasi 2014. aasta tasemel
Äsja avaldatud numbrid detsembri tööstustoodangu kohta, võimaldavad kokku võtta 2016. aasta Eesti tööstuses. Püsihindades mõõdetuna kasvas tööstustoodang mullu 2%, jõudes sellega tagasi 2014. aasta tasemele – mäletatavasti oli 2015. aasta Eesti tööstuse jaoks üsnagi kesine. 2016. aasta edenes tööstuse jaoks aga tõusvas joones. Kui I kvartalis vähenes toodang kolme protsendi võrra, siis II kvartalis langus peatus ning III ja IV kvartalis suurenes tootmismaht juba vastavalt 4 protsendi ja 8 protsendi võrra. Tugeva teise poolaasta taga oli suuresti tootmismahtude kiire kasv elektrienergia tootmises. 2015. aastal madalseisus olnud elektritootmine suurenes teisel poolaastal ligi kolmandiku. Võrreldes Eestit teiste Euroopa riikidega, paigutume tööstustoodangu kasvu poolest siiski pigem edetabeli teise poolde. Näiteks Lätis küündis tööstustoodangu kasv mullu 5 protsendi lähedale. Pikema perioodi vaates, alates 2010. aastast, on Eesti tööstustoodangu kasv olnud jällegi üks Euroopa kiireimatest.
Töötlevat tööstust toetas puidu- ja elektriseadmete tootmine
Kahe protsendi võrra suurenes mullu ka töötleva tööstuse toodang. Sarnaselt 2015. aastale, andis suurima panuse kasvu puittoodete tootmine. Puidutööstust toetas ekspordi suurenemine Rootsi ja Hollandisse, kuid arvestatav kasv on toimunud ka Aasias – eelkõige Hiina ja Lõuna-Korea suunal. Kui Rootsi müüdavad puittooted on suhteliselt kõrge lisandväärtusega – liimpuittooted, uksed, aknad, valmismajad jms, siis Hiina on üllatavalt tasunud viia töötlemata palke. Tõenäoliselt on selles oma osa Euroopa kaubavahetuse defitsiidil Hiinaga, mis muudab sinna suunduva transpordi väga soodsaks. Sarnaselt puidutööstusele, kosus aasta jooksul ka paberi- ja tselluloositööstuse tootmismaht, mis annab küll väikese osa kogu tööstustoodangust. Tööstusharu tulevikuplaane arvesse võttes tundub konkurents nii puidutööstuse tooraine kui tööjõu järele hoogustuvat. See peaks soosima ettevõtteid, kes suudavad toota puidust kallimat kaupa. Väärib märkimist, et kui puidutööstuses ületab loodud lisandväärtus töötaja kohta töötleva tööstuse keskmist suhteliselt napilt, siis paberi- ja tselluloositööstuses on tootlikkus kõrgem isegi IT-ettevõtete omast.
Lisaks puidutööstusele tuli suur panus tööstustoodangu kasvu elektriseadmete tootmisest, mis suurenes aasta jooksul 14 protsendi võrra. Kuigi üks suurtootjatest teatas eelmise aasta jaanuaris tootmise lõpetamisest Eestis, näib nii mõnigi nende konkurent olla kasutanud vabanevaid töökäsi tootmismahtude kasvatamiseks. Kui puidutööstuse toodang leiab kasutust ka kodumaal, siis elektriseadmed liikuvad praktiliselt täies ulatuses Eestist välja. Peamisteks toodeteks on seejuures trafod, erinevad kaablid, elektrikilbid jms. Erinevalt üsna sarnasest harust, elektroonikatööstusest, suudetakse elektriseadmete tootmise alal luua ka töötleva tööstuse keskmisest kõrgemat lisandväärtust. Positiivne on, et haru juhtivad ettevõtted näevad Eestis potentsiaali, hoolimata tööjõu kallinemisest. Selle tõenduseks on ühe suurima tootja poolt kogu kontserni teenindava teenustekeskuse toomine Eestisse, mis loob märksa kõrgemapalgalisi töökohti, kui liinitöö.
2016. aastal panustasid tööstuse kasvu ka mõned sellised harud, kellest seda ehk esmapilgul oodata ei oskaks. Pea kogu Eesti iseseisvusaja taandarengus olnud tekstiilitööstuses kasvas tootmismaht mullu 13 protsenti. Ilmselt on tegu pigem mõne ettevõtte eduka äritehingu, kui laiema trendiga. Tekstiilitööstuse toodang liigub valdavas osas Skandinaaviasse ja eelmisel aastal suurenes eksport peamisesse sihtriiki Rootsi üle 40 protsenti. Ligi neljandiku võrra kasvas eksport ka Taani. Kahjuks ei ole tekstiilitööstuses suudetud tõsta aga toodangu väärtust ja lisandväärtus töötaja kohta on 2015. aastaga võrreldes hoopis kahanenud. Teised sektorid, mis 2016. aastal aitasid tööstustoodangut kasvatada, olid veel ehitusmaterjalide tootmine, kummi ja plasttoodete tootmine ning haagiste tootmine, kus toodangu kasv jäi 6-7 protsendi vahele. 4 protsendise kasvuga andis panuse ka mööblitööstus, kus hoog näib siiski olevat raugenud – viimases kvartalis tootmismaht eelneva aastaga võrreldes koguni vähenes.
Toodangu kasvu pidurdas mäetööstus
Tööstustoodangu kasvu pidurdas 2016. aastal enim mäetööstus, kus tootmismaht langes 16 protsenti. Peamiselt põhjustasid seda põlevkivitööstuse raskused, kuid tugevas languses oli ka turbakaevandamine. Aasta teises pooles olukord küll paranes ja IV kvartalis oli mäetööstuse toodang juba 9 protsenti 2015. aasta tasemest kõrgem. Mäetööstusega tihedalt seotud harus, mineraalkütuste tootmises, mis Eestis tähendab praktiliselt vaid põlevkiviõlitööstust, kahanes toodang 18 protsenti. Töötleva tööstuse poolel omas suurimat negatiivset mõju elektroonikatööstuse tootmismahu 3,5 protsendine langus, seda just suure osakaalu tõttu kogu tööstustoodangus. Mõneti vastuolulisena on ekspordi kasvu panustanud sellel aastal just põlevkiviõli ja elektroonika. Osaliselt selgitab seda kaupade hinnamuutus, osaliselt varasemate varude realiseerimine. Tööstustoodangut pidurdas veel keemiatööstus, samuti languses masinate ja seadmete remont, kus tegutsevad ettevõtted tegelevad peamiselt laevaremondiga. Prognoositav impordinõudluse suurenemine olulistel sihtturgudel peaks 2017. aastal Eesti tööstustoodangu edasist kasvu soosima.