Keskpank: kaupade ja teenuste suuremat hinnatõusu pole lähiajal oodata

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.
Eesti Panga ökonomist Sulev Pert. Foto: Eesti Pank

Eesti Panga hinnangul ei ole lähitulevikus oodata inflatsiooni kasvu märgatavat kiirenemist, sest alusinflatsioon kasvab jätkuvalt aeglaselt.

«Tarbijahindade kasv kiirenes eelmise aasta detsembris 1 protsendilt 2,2 protsendini nafta ja toiduainete kallinemise tõttu. Nii energia kui ka toiduainete hinnad on maailmaturul mõnel aastal kiiresti tõusnud, kuid seejärel ka järsult langenud,» ütles Eesti Panga ökonomist Sulev Pert keskpanga teates.

Majanduse üldist olukorda ning seda, kui tugev on hinnasurve sisemajanduses, kajastab täpsemini alusinflatsioon. Eesti alusinflatsioon on viimastel aastatel olnud aeglane, mõnel kuul on see langenud nulli lähedale. Ka detsembri andmed ei toonud sellesse suuri muutusi, sest alusinflatsioon ulatus 0,6 protsendini, märkis Pert.

Aeglase alusinflatsiooni põhjuseks võivad olla nii nõudlus- kui ka pakkumispoolsed tegurid. Alusinflatsioon sõltub eelkõige majanduskasvu kiirusest ning olukorrast tööturul. Nõudluse vähenemise ja aeglasema majanduskasvuga kaasneb harilikult ka hinnakasvu aeglustumine ning vastupidi. Kiiremat hinnakasvu võib samas põhjustada ettevõtete kulude suurenemine, näiteks seetõttu, et vaba tööjõu hulk väheneb ja tööjõu hind tõuseb. Kuna alusinflatsiooni saab rahapoliitika abil juhtida, on nende seoste kehtivus tõhusa rahapoliitika peamine eeldus.

Eesti alusinflatsiooni põhjustavate tegurite suhteline panus on viimaste aastate jooksul muutunud. Phillipsi kõvera tõus, mis näitab aktiivsusnäitajate mõju inflatsioonile, viitab sellele, et sisemajanduslike tegurite olulisus on vähenenud. Tööturu andmed – eelkõige suhteliselt kiire palgakasv ning tööpuuduse vähenemine – on lubanud oodata alusinflatsiooni kiirenemist, kuid seda pole toimunud. Alusinflatsiooni kiirenemist on pärssinud vähene nõudlus eksporditurgudel ja nõrk majanduskasv. Eesti majanduse pikaajaline kasvuvõimekus on vähenenud ja koos sellega on ettevõtete jaoks ahtamaks muutunud ka potentsiaalne võimalus hindu tõsta.

Sellal kui kiire palgakasv tekitab aeglasemat inflatsiooni kui varem, on suurenenud odavate impordihindade mõju tarbijahindadele. Veel eelmisel kümnendil oli impordihindade panus Eesti alusinflatsiooni statistiliselt väheoluline, kuid tänaseks on see muutunud, sest kaubavahetuse mahud järjest suurenevad ja konkurents siseturul tugevneb.

Mõned euroala riigid alles kohanduvad hiljutise majanduskriisi järelmõjudega ja kulude vähendamise surve kestab. Eesti tarbijate jaoks on peale imporditavate kaupade soodsamaks muutunud ka imporditavad teenused, näiteks puhkusereisid. Impordihindade suuremat mõju tarbijahindadele on täheldatud lisaks nii USA-s kui ka euroala riikides. Avatud majanduse tingimustes on hinnakasv üha üleilmsem nähtus ning riikide inflatsioonitempod on seetõttu ühtlustumas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles