Riik võib praegu veel Sisekaitseakadeemia piirivalvekolledži kasutuses oleva Muraste mereäärse hiigelkompleksi maha müüa.
Riik võib Muraste hiigelkompleksi maha müüa (6)
1. veebruar 2017, 11:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kompleksi üleandmise või võõrandamise otsuseni loodame jõuda järgmise poolaasta jooksul, kui valitsuses on peetud riigi järgneva nelja aasta eelarvestrateegia arutelud. Üldiselt võib öelda, et huvi Muraste kompleksi vastu ei ole suur. Peamised huvilised olid Harku vallavalitsus ja Kaitseliit,» ütles Postimehele siseministeeriumi varade asekantsler Riho Kuppart.
Alates 1. jaanuarist haldab 34,8-hektarilist kinnistut Riigi Kinnisvara AS ning kasutab seda Sisekaitseakadeemia koerte kasvatuse osa.
«Võõrandamine saaks toimuda kõige varem 2018. aastal, kuid see sõltub muuhulgas kinnisvaraturu arengutest. Kui riik otsustab Muraste kompleksi säilitada, vajab see lisaks ülalpidamiskuludele ka mõningaid investeeringuid, mille suurus sõltub hoonete uuest kasutusotstarbest,» märkis Kuppart.
«Kui riik kompleksile uut kasutusotstarvet ei leia ja annab selle RKASile üle kui riigivalitsemiseks mittevajaliku vara, siis pannakse see müüki,» ütles Riigi Kinnisvara AS-i esindaja Madis Idnurm.
Sisekaitseakadeemia otsustas juba möödunud aastal Murastes asuva politsei- ja piirivalvekolledž kolida Paikusele ning uus valitsuskoalitsioon on langetamas otsust kolida ka Sisekaitseakadeemia enda Ida-Virumaale.
Siseministeerium on varem hinnanud, et mõistlik oleks objekti kasutada üheskoos mitmete asutuste poolt, kuid tõsiasi on, et selle ülalpidamiskulud ulatuvad ligi 800 000 eurot aastas.
Kõige selgemat huvi on kompleksi vastu on üles näidanud Kaitseliit, kes edastas septembris kolmele ministeeriumile ettepaneku luua sinna Kaitseliidu koolitus- ja juhtimiskeskus. Samas on Kaitseliit väga selgelt mõista andnud, et ainult liidu vajadusteks on kompleks liiga suur.
«Mõttekas on luua jõustruktuuride juures tegutsevate vabatahtlike koordineerimiseks ja juhtimise koolitamiseks ning ühtse kultuuri loomiseks vabatahtlike juhtimiskoolituse kompetentsikeskus. Sellisel kompetentsikeskusel on tulevikupotentsiaal mitte jääda pelgalt siseriiklikuks institutsiooniks, vaid omab ka väljavaadet kujuneda Läänemere äärsete riikide koordinatsioonisõlmeks,» seisab Kaitseliidu ülema Meelis Kiili ettepanekus.
Mis puutub ülalpidamiskulusid, siis nende katmine võiks Kaitseliidu ettepanekul toimuda 1/3 printsiibil: kolmandik Kaitseliidu eelarvest, kolmandik siseministeeriumi eelarvest ja kolmandik kommertstegevusest ja teiste ministeeriumite kasutusvõimsusest.
Kompleksil on 1,43 kilomeetrit oma merekallast, kinnistute pinnaks on 34,8 hektarit, hoonete suletud netopind on 12 885 ruutmeetrit.