Eesti keskkonnaühendused mõistavad teravalt hukka riigi poolt loodud uue maapõue strateegia, kuna see on eeskätt suunatud maavarade ekspluateerimisele.
Roheliste kriitika: uus maapõue strateegia teenib vaid ärihuve
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
31. jaanuar 2017, 14:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel valminud «Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050» on tähtsaim maavarade kaevandamist ja kasutamist suunav dokument. Kõiki Eesti olulisemaid keskkonnaühendusi koondav Eesti Keskkonnaühenduse Koda aga leiab, et see on puudulik ja seda ei saa praegusel kujul kindlasti vastu võtta.
«Strateegiast on puudu olulised suunised taastumatute maavarade edasise kasutamise osas otsuste tegemiseks, strateegia on suunatud eeskätt maapõue ekspluateerimise suurendamisele ning selles ei ole selgelt määratletud põhimõtet, et kaevandamise keskkonnamõju tuleb vähendada,» märgivad ühendused.
Seetõttu on praeguseks välja töötatud strateegia nende sõnul pigem mäetööstuse strateegiaga kui terviklikult maapõue kasutamist suunava dokument.
Keskkonnakaitsjad kritiseerivad, et maapõue dokument algab sõnadega, nagu on maailmas üha suurenev nõudlus maavarade, joogi- ja tarbevee ning energia järele. «Ainsaks tagamõtteks saab siin olla, et Eesti tegelik kava on asuda seda maailma kasvavat nõudlust tooraine ekspordi teel rahuldama.»
Lisaks ei selgu maapõue strateegiast selget eesmärki, et tuleks vähendada kaevandamisega seotud keskkonnamõjusid. Tuleks anda suunis elurikkuse kahjustamise ja täiendavate kasvuhoonegaaside heitmete ärahoidmiseks või vähendamiseks, mille alusel tulevikus meetmeid kavandada, leiavad ühendused.
«Hetkel ei ole strateegias näiteks sõna «elurikkus» ühtegi korda mainitud, looduskaitsele on viidatud üksnes kaevandamispiirangute leevendamise vajaduse kontekstis.»
Keskkonnaühenduste arvates on vale uue strateegia rõhuasetus, mille kohaselt riik peab olema aktiivne Eesti maapõueressursside tutvustamisel potentsiaalsetele investoritele, samas kui nt säästvamate tehnoloogiate väljatöötamist peab riik üksnes toetama, ilma omapoolse aktiivsuseta.
«Sisuliselt ütleb strateegia, et ülesanne leida maapõuele nö rikkad kosilased on riigi jaoks olulisem kui ülesanne leida viisid kaevandamise keskkonnamõju vähendamiseks.»
Varem on keskkonnaühendused kurtnud, et keskkonnaministeerium pole neid maapõue strateegia väljatöötamisse kaasanud, jättes neile strateegiaga tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks aega vaid kaks nädalat.
Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on valmis möödunud aasta lõpus visioonidokument «Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050», millega võetakse ministeeriumi sõnul eesmärk kasutada maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalmajanduslikke, geoloogilisi ja julgeolekuaspekte.