Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kütusemüüjad ähvardavad järsu hinnatõusuga

21
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tankla Õlitäht Paides | FOTO: Dmitri Kotjuh/ J

Kuigi veebruari algusest jõustuv aktsiisitõus kergitab kütuste liitrihinda ligi viis senti, mängivad kütusefirmad siiski mõttega, et bensiini ja diislikütuse hind tõuseb oluliselt rohkem.

Olerexi juhatuse liige Alan Vaht arvas, et järgmisel kolmapäeval ehk 1. veebruaril, mil jõustub nii bensiinile kui ka diislikütusele kümneprotsendiline aktsiisitõus, jaehinnad oluliselt ei kerki, kuna tanklates on paaripäevane varu ja nädala teises pooles hinnad üldjuhul pigem langevad.

«Usun, et suurem hüpe hindades tuleb ilmselt esmaspäeval ehk 6. veebruaril, mil juba aset leidnud aktsiisitõusule lisandub ka traditsiooniks saanud praktika, kus nädala alguses hinnad kerkivad,» ütles Vaht. Seega pole imestada, kui kütusehinnad küündivad siis tanklates rekordilise 1,3 euroni liitri kohta.

Konkurents määrav

Praegu veel Statoili kaubamärki kasutava Circle K mootorikütuste tootejuht Indrek Sassi rääkis, et kui ülitihedaks läinud konkurents kütuse jaemüügiturul peaks leevenema, võib hinnatõus olla tarbijatele meeletu. «Peale jaemüügihindade normaalsele tasemele liikumise lisandub ka aktsiisitõus ning tulemuseks võib olla kõigi aegade järsem hinnatõus mootorikütuste jaeturul,» märkis Sassi.

Küsimuse peale, mida ta leevenemise all silmas peab, vastas Sassi, et turul on toimunud mitu koondumist ja praegune olukord, kus tanklates müüakse kütust sisuliselt ostuhinnaga, ei ole ühelegi jaemüüjale jätkusuutlik. «Samas pole võimalik ennustada, mil moel ja millal olukord laheneb,» lisas ta.

Neste tanklaketi jaemüügijuht Kristi Pari arvas, et veebruari alguse hinnataset on keeruline selgelt ennustada. «Hindu mõjutab kütuse jaemüüjate väga terav konkurents, seega selgub lõplik tõde hinna kohta veebruari algul tankla hinnatulpi vaadates,» oletas ta.

Kui vaadata terve 2017. aasta peale, siis on kõik kütusemüüjad ühel meelel, et hinnad on tõusuteel. Peale aktsiisitõusu mõjutab Eesti tarbijaid see, et valitsuse otsusega peab alates 1. maist diislikütuse ja bensiini mahust 3,3 protsenti moodustama biokütus, mis tõstab kütuse liitrihinda eeldatavalt kaks-kolm senti. «Praegu näeme, et tänase naftahinna juures peaks nende kahe otsuse mõjul kasvama näiteks bensiiniliitri hind peaaegu kaheksa sendi võrra,» ütles Alexela Groupi kommunikatsioonijuht Norbert Kaareste.

Peale selle on OPECi kokkulepitud naftakärbe reaalselt õnnestumas, langenud on ka USA kildanafta tootmise tempo, mis sunnib maailmaturuhinda üles. Indrek Sassi rõhutas, et mootorikütuste jaehind Eestis sõltub kolmest tegurist: mootorikütuste ostuhinnast, dollari ja euro kursist ning kohalikust konkurentsist. «Ühtegi neist kolmest komponendist ei suuda meie jaemüüjatena ennustada, sest selles eksivad isegi professionaalsed analüütikud,» toonitas ta.

Oodata osturallit

Kuna veebruari alguses võib karta olulist hinnatõusu, prognoosivad tanklad lähipäevil kütuse müügimahtude kasvu üle kolmandiku võrra.

Selleks et hüppelist nõudluse kasvu rahuldada, on näiteks Olerex broneerinud täiendavaid kütuseautosid, mis hakkavad tanklaid varustama. «Eelmise aasta jaanuaris enne aktsiisitõusu juhtus meil nii, et osa tanklaid tõmmati tühjaks ja nii jäid nad kuivale. Sel aastal tahame seda kindlasti vältida,» rääkis Alan Vaht. Kui tavaliselt varustavad Olerexi tanklaid üle Eesti kuus kütuseautot, siis jaanuari lõpus tellib firma kaks kuni neli kütuseautot juurde.

Vaht prognoosib, et kütusemüügi mahud tõusevad selle nädala lõpus ja järgmise alguses umbes 30 protsenti. «Muidugi on ka tanklaid, kus see kasvab kindlasti rohkem,» lisas ta.

Kristi Pari ütles samuti, et paljud nende kliendid tangivad enne aktsiisitõusu nii oma autode paagid kui ka lisakanistrid täis. «Tegelikku ostumahtu näeme lähemate päevade jooksul, aga varasemale kogemusele tuginedes võib prognoosida, et nõudlus kasvab vähemalt kolmandiku võrra tavapärase müügiga võrreldes,» pakkus ta.

Teised tanklaketid peale Olerexi ei tee suurema nõudluse teenindamiseks erakorralisi ettevalmistusi. Pari sõnul on nende jaamades piisavalt kütust, et ka ajutist suuremat nõudlust rahuldada. «Kuna meil on igal hetkel ülevaade jaamade laoseisust, pole meil vaja hakata tulekahju kustutama, kui nõudlus kasvab, vaid saame töötada igapäevase sujuva tempoga,» märkis ta.

Indrek Sassi ütles, et kuna eratarbijatel pole võimalik mootorikütust ladustada, ei eelda nad lähipäevil nii suurt müügimahu hüpet, et see eeldaks erakorralisi ettevalmistusi.

Sassi rõhutas, et aktsiisitõus mõjutab eelkõige transpordiettevõtteid, kuna diislikütuse hinnavahe Läti ja Leeduga kasvab 15 sendini liitri kohta. «On selge, et juba eelmisel aastal loobusid Eestis tankimisest rahvusvahelised transpordiettevõtted, sel aastal jätkub trend ilmselt juba ka kohalike vedajate seas, sest vastasel juhul ei suudetaks pakkuda konkurentsi Lätist Eesti turule tungivatele logistikaettevõtetele,» lausus ta.

Tagasi üles