Sester uuris Simsonilt, kas Rail Balticu leppest saab ebapiisava tasuvuse tõttu taganeda (5)
25. jaanuar 2017, 10:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Sesteri kiri ei näita valitsuse kõhklusi, vaid sellega luuakse varulahendusi.
Rahandusminister Sven Sester soovib enne Balti riikide Rail Balticu kokkuleppe eelnõu heakskiitmist majandusministrilt infot asjaolude kohta, mille korral oleks Rail Balticu rajamist võimalik peatada.
«Rahandusministeerium palub valitsuse korralduse «Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelise kokkuleppe Rail Baltic/Rail Baltica raudteeühenduse arendamiseks eelnõu heakskiitmine» eelnõuga seonduvalt teie selgitust asjaolude kohta, mille korral selle raudteeühenduse rajamist on võimalik peatada,» kirjutab Sester kirjas majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile.
«Sealhulgas palun täpsustada, kas raudteeühenduse ebapiisav tasuvus oleks kokkuleppe kontekstis aktsepteeritav põhjendus Rail Balticu rajamisega mitte jätkamiseks,» märgib Sester.
Rahandusministri kiri ei näita Eesti valitsuse kõhklusi Rail Baltica suhtes vaid selle abil luuakse varulahendusi juhuks, kui mõni partner peaks projektist väljuma, kinnitati peaministri büroost Postimehele.
Ülemöödunud reedel saatis Simson ministritele ja riigikontrolörile kooskõlastamiseks valitsuse korralduse eelnõu, millega millega kiidetakse heaks Eesti, Läti ja Leedu vahelise kokkuleppe Rail Balticu raudteeühenduse arendamise lepe.
Riikidevaheline kokkulepe on Simsoni sõnul kavas allkirjastada käesoleva aasta 31. jaanuaril Balti koostöö raames toimuval Balti riikide peaministrite kohtumisel.
«Sellest tulenevalt palun kooskõlastused saata erandkorras lühikese tähtajaga, juba 18. jaanuari õhtuks, et välisministeeriumil oleks võimalik dokumendid esitada valitsuse 26. jaanuari istungile,» kirjutas Simson.
Rail Balticu riikidevaheline kokkulepe fikseerib õigusliku jõuga dokumendina riikide kohustused, mis on vajalikud raudteeühenduse rajamiseks Balti riikide kaudu Kesk-Euroopasse. Kokkulepe defineerib Rail Balticu nii üldiste tehniliste parameetrite kui marsruudi osas ning fikseerib Rail Balticu rajamise tähtaja.
Kokkuleppes lepitakse kokku Rail Balticu ehitamise eeltingimustes ning nende täitjas ja ühisettevõtte RB Rail AS rollis eeltingimuste täitmises ning Rail Balticu rajamises kuni täieliku kasutusvalmiduse saavutamiseni. Kokkulepe reguleerib ehitatava infrastruktuuri ning selle aluse maa omandiküsimusi ning ehitamise rahastamise tingimusi. Lepitakse kokku juurdepääsu tagamises infrastruktuurile ning antakse üldised suunised Rail Balticu haldamiseks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määramiseks.