Üürileandjal on õigus valida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üürileandjal on õigus üürnikku valida. Alati. Kui üürileandjale üürnikukandidaadi päritolu ei sobi, tuleb olukord viisakalt klaarida – omanikule leida sobilik kandidaat ning, kui võimalik, aidata korterist ilma jäänud üürnikku.
Maailma inimestel on suuremad või väiksemad kultuurierinevused ning on täiesti inimlik, et mõnikord tuntakse vastastikku võõristust või saab takistuseks keel. See pole Eesti eripära, vaid samamoodi tuntakse võõristust ka vanas Euroopas, kus teistesse rahvustesse suhtutakse muidu paremini.
Vahet tehakse ka välismaalase tausta järgi (kas ta on näiteks IT-spetsialist või lihttööline) ja selle järgi, kas korterisse majutatakse üks inimene (koos perega) või soovib korterit üürida grupp ehitajaid.
Alati eelistatakse kohalikke, sest nende tausta on palju lihtsam kontrollida, samuti on neile arusaadavad siinsed tavad ja dokumentide vormistamine.
Mida eksootilisem inimene, seda suurem kultuuride erinevus. No näiteks ei jõua üürnikukandidaat kuidagi õigeks ajaks kohale, unustab õigel ajal üüri maksta jne. Meil ei ole lihtsalt harjutud mañana’ga.
Meile lähedase kultuuritaustaga välismaalased on aga väga oodatud, sest nad on pedantsed ja eelistavad ka ise põhjalikku asjaajamist. Võib öelda, et sel juhul on mõlemal kõrged nõudmised: üürileandja ootab korralikku üürnikku ja üürilevõtja eeldab ausat asjaajamist ja täpseid dokumente.
Eestlane on pragmaatik ja suhtub üürnikesse võrdselt. Enamiku jaoks pole välismaalasest üürnik midagi imelikku ning kõik asjad aetakse omavahel kenasti joonde.
Jaapanlased, britid ja teised arenenud riikidest pärit inimesed üürivad enamasti luksuslikumaid kortereid, sest nende jaoks on need siin odavad. Tegu on spetsialistide, diplomaatilise korpuse liikmete vms töötajatega – neile üüritakse alati.