Lauri: toidukaupade hinnalangust ette näha ei ole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki makroanalüütiku Maris Lauri kinnitusel võib arvata, et kevadel aastane hinnatõus mõnevõrra nõrgeneb, kuid kuna maailmas on toidukaupade hinnad praegu kasvamas, siis suure tõenäosusega pole toidukaupade hinnastabiilsust või langust oodata.
Lauri kinnitusel oli veebruarikuine hinnatõus oodatust oluliselt suurem. Toidukaupade hinnatõus seletab Lauri sõnul enam kui kaks kolmandikku kogu veebruarikuisest ja 55 protsenti aastasest hinnatõusust. Statistikaameti andmetel tõusid Eestis tarbijahinnad veebruaris 0,6 protsenti jaanuariga võrreldes ja 5,7 protsenti eelmise aasta veebruariga võrreldes.
«Toidukaupade kallinemine on põhjustanud ka toitlustuse ja majutuse hindade tõusu. Toidukaupade hinnatõus hakkas oluliselt kiirenema 2010. aasta alguses ning suuremad tõusud toimusid märtsis-aprillis ja oktoobris-novembris,» nentis Lauri.
Veebruarikuine transpordi hindade tõus oli 0,6 protsenti, mis on pisut suurem pikaajalisest keskmisest (0,5 protsenti), kuid väiksem viimase viie aasta (0,7 protsenti) omast.
Märtsikuine hinnatõus võib Lauri hinnangul jääda tavapärase hinnatõusu lähedal, mis on 0,9-1 protsenti, kuigi bensiini ja diislikütuse jaehinnad on jõudnud tipptasemetele.
«Kui nafta hind maailmas jääb kõrgeks või tõuseb veelgi, siis kandub kütuste hinnatõus ka transporditeenuste hindadesse ning see hakkab mõjutama ka teiste kaupade ja teenuste hindu,» nentis ta.
«Nafta hind on hetkel suures sõltuvuses Lähis-Idas toimuvast. Liibüa osakaal maailma naftaturul on tagasihoidlik ning kaetav teiste tootjate poolt, rahutuste levimine olulisematesse tootjamaadesse, eelkõige Saudi Araabiasse, tähendaks aga oluliselt suuremat ja püsivamat hinnatõusu.»
Küllaltki palju kallinesid veebruaris ka vaba aja veetmisega seotud hinnad, mis tõusid sel aastal 0,6 protsenti tavapärase 0,1 protsenti asemel. See võib olla Lauri sõnul põhjustatud paranevast nõudlusest, kuid üpris tõenäoline on ka euro kasutuselevõtule järgnenud hindade nn atraktiivsematele tasemetele tõstmise mõju.