Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tuletame meelde: miks Estonian Airi rahasüstid olid riigiabi

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Viimane Tallinna lennujaamast lahkunud Estonian Airi lennuk 7. novembril 2015. aastal | FOTO: Erik Prozes

Novembris 2015 otsustas Euroopa Komisjon, et Eesti riik on andnud rahvuslikule lennufirmale suures summas riigiabi ja sellega lõpetas ligi 25 aastat tegutsenud ettevõte tegevuse. Tuletame meelde, milliseid tegevusi ja mis summas pidas komisjon toona riigiabiks.

Pärast põhjalikku uurimist jõudis Euroopa Komisjon 2015. aasta sügisel järeldusele, et Eesti abimeetmed riiklikule lennuettevõtjale Estonian Air andsid äriühingule põhjendamatu eelise konkurentide ees, mis on vastuolus ELi riigiabieeskirjadega.

Kokku hindas komisjon Estonian Airile määratud riigiabi suuruseks 125,6 miljonit eurot, millest 84,9 miljonit eurot oli tolleks hetkeks ka juba välja makstud. Riigiabiks luges Euroopa Komisjon järgmisi rahasüste Estonian Airile:

  • riigi kapitalisüst 17,9 miljonit eurot 2010. aasta novembris,
  • täiendav riigi kapitalisüst 30 miljonit eurot kahes osas (2011. aasta detsembris ja 2012. aasta märtsis),
  • riigi päästmislaen 37 miljonit eurot mitmes osas ajavahemikus alates 2012. aasta detsembrist kuni 2014. aasta novembrini ning
  • riikliku kapitali suurendamiseks mõeldud täiendavad 40,7 miljonit eurot.

Komisjon tõi muuhulgas välja, et Estonian Air oli jäänud pidevalt kahjumisse juba alates 2006. aastast ja uurimine näitas, et abimeetmeid ei ole võimalik ELi riigiabieeskirjade alusel heaks kiita, sest need hõlmasid korduvat riigi toetust, mis ei aidanud kaasa äriühingu elujõulisuse taastamisele ega piiranud abiga kaasnenud konkurentsimoonutusi.

Komisjoni uurimise käigus selgus ka see, et Estonian Airil puudus usutav ümberkorralduskava, mille abil oleks võimalik taastada ettevõtja elujõulisus ilma riigi pideva toetuseta. Lisaks ei sisaldanud kava piisavaid meetmeid riigi toetusega tekitatud konkurentsimoonutuste vähendamiseks.

Euroopa Komisjoni suuniste järgi võib päästmis- ja ümberkorraldusabi anda vaid kord kümne aasta jooksul (ühekordse abi põhimõte). Selle eesmärk on vältida olukorda, kus äriühing loodab riigi toetusele, selle asemel, et võrdsetel alustel konkureerida. Eesti andis Estonian Airile 2010.–2014. aastal toetust aga vähemalt kolmel korral ja ette oli nähtud järgmine kapitalisüst.

Korduvad riiklikud toetusmeetmed on juba andnud lennuettevõtjale märkimisväärse majandusliku eelise, mida tema konkurentidel ei olnud. Sellise konkurentsimoonutuse kõrvaldamiseks peab Estonian Air nüüd juba saadud abi (84,9 miljonit eurot pluss intressid)Eesti maksumaksjatele tagasi maksma.

Komisjoni otsuse kohaselt pidi Estonian Air juba saadud riigiabi summas 84,9 miljonit euront (pluss intressid) Eesit maksumaksjatele tagastama. Samuti keelati anda ettevõtjale täiendavat 40 miljonit eurot ümberkorraldusabi. Sellele otsusele järgnevalt kuulutati välja ettevõtte pankrot ja see lõpetas rahvusliku lennufirma tegevuse.

INFOKAST: Estonian Air ja Euroopa Komisjoni uurimine

  • Estonian Air oli Eesti riiklik lennuettevõtja, kus 2011-2012. aastast oli riigi osalus 97,34 protsenti.
  • Komisjon algatas seoses lennuettevõtja kasuks võetud riiklike toetusmeetmetega kaks põhjalikku uurimist: 2013. aasta veebruaris ja 2014. aasta veebruaris.

Postimees kirjutas täna, et tuuleettevõtted on läinud kohtusse riigi otsuse vastu eraldada Tootsi Suursoo Eesti Energiale, kuna leiavad, et see on põhjendamatu riigiabi. Suurimat erasektori tuuleenergia tootjat kohtus esindava vandeadvokaat Allar Jõksi sõnul on tegemist Estonian Airi uue vaatusega.

Loe lisaks:

Tagasi üles