Kreeka valitsus pooldab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) lahkumist Kreeka jaoks mõeldud abiprogrammist, mille osalised on eri meelt eelarvekulutuste kärpimises, ütles valitsuse pressiesindaja teisipäeval.
Kreeka tahab IMFi lahkumist abiprogrammi kõnelustelt
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
18. jaanuar 2017, 10:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dimitris Tzanakopoulos süüdistas Washingtonis asuvat fondi «irratsionaalsete nõudmiste» tegemises läbirääkimistel, milles Kreeka tahab esindaja sõnul võimalikult kiiresti leppele jõuda.
Teisipäeval avaldas rahandusministeerium esialgsed eelarveandmed, mille alusel on 2016. aasta esmane ülejääk, mille sisse ei arvestata võlgade intressi väljamakseid, oli seatud sihist üle kahe korra suurem.
Kreeka loodab, et lepe riigi Euroopa võlausaldajatega ja IMFiga aitab kaasa majanduse taastumisele, annab ligipääsu Euroopa Keskpanga võlakirjade ostmise programmile ning hiljem ka rahvusvahelisele võlaturule.
IMF osales kahes varasemas Kreeka abiprogrammis, kuid pole veel otsustanud, kas rahastab kolmandat ehk 2015. aastal allkirjastatud abiprogrammi või mitte. IMFi hinnangul on Kreeka ja Euroopa riikide vahel kokku lepitud fiskaalsihtides liiga optimistlikud.
«See, mida IMF otsustab, on ta enda asi,» lausus Tzanakopoulos. «Kuid meie murekohaks on, et see peaks langetama oma otsuse võimalikult ruttu ega looma tarbetuid viivitusi kõnelustel,» lisas ta.
«Kui IMF soovib mitte osaleda Kreeka programmi rahastamises, siis see oleks hea areng mitte ainult Kreekale, vaid tervele Euroopale ... Oleme alati öelnud, et Euroopa suudab oma probleeme lahendada iseseisvalt.»
Rahandusministeeriumi andmeil oli 2016. aasta esmane ülejääk 4,4 miljardit eurot - siht oli 2 miljardit eurot. Abiprogrammis lubas Kreeka hoida lähiaastatel eelarveülejääki.
Riik on sõltunud võlausaldajate laenudest 2010. aastast.