Neivelt: kuhu jäi valimiskampaanias Euroopa rahaliidu tuleviku teema?

Merje Pors
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indrek Neivelt.
Indrek Neivelt. Foto: Liis Treimann

Käesolevate riigikogu valimiste debatis on täiesti käsitlemata jäänud Euroopa Liidu tuleviku ja rahaliidu temaatika, kuigi kõik erakonnad oleksid võinud oma seisukoha välja öelda ja sellele rahva mandaati küsida, leiab Bank Sankt-Peterburgi Nõukogu esimees Indrek Neivelt.

Seoses sellega, et peagi on ametisse saamas uus riigikogu ja uus valitsus, tahab Postimees ühiskondlikult aktiivsete inimeste abiga mõtiskleda, kui õnnestunud on olnud valimiskampaania ja mida võiks uuelt valitsuselt oodata. Millise mulje on riigikogu valimiste kampaania teile jätnud?

Võrreldes eelmiste valimistega on näha positiivsed arengud, räägitakse ka tõsisematest teemadest.

Kas olete täheldanud ka kesksemat teemat, millele on suurem osa erakondi tähelepanu pööranud?

Sellist keskset teemat ei ole.

Millised on need teemad, mis on käsitlemata jäänud, kuid oleks olnud olulisteks aruteluküsimusteks?

Minu arvates ei ole kõige tõsisemat teemat keegi õieti veel puutunudki. Mis saab Euroopa rahaliidust ja sellest tulenevalt ka Euroopa Liidust? See on selge, et on vaja muudatusi teha, sest muidu liit koos ei püsi. Saksamaa ja Prantsusmaa tegid oma ettepanekud, kuidas muudatusi teha  ja see kellelegi ei meeldinud. Minu meelest praegu valimiste ajal peaks iga partei võtma rahva käest mandaadi, kui palju me oleme nõus Euroopat edasi tsentraliseerima. Alternatiiviks on Euroopa rahaliidu ja Euroopa Liidu laiali lagunemine.

Miks seda teemat ei ole ükski erakond üles võtnud?

See on ilmselt ebamugav teema.

Kas võib öelda, et valimislubadused on jäänud liialt Eesti-keskseks ning valimiskampaanias oleks tulnud tähelepanu pöörata ka laiemale tasandile?

Selge on see, et samamoodi Euroopas edasi elada enam ei saa – muudatusi on vaja teha. Kui Saksamaa ja Prantsusmaa käisid oma ettepanekud välja, siis oleks ka Eesti erakondadel viisakas öelda, et seda ideed me toetame, seda toetame ja seda ei toeta.

Eestis võetakse, et oleme Euroopa Liidus, meil on euro ja oleme kusagile kohale jõudnud. Samas on selgeks saanud see, et need liidud vajavad tõsiseid reforme ja alternatiiviks on laialilagunemine. See ei ole küll meie huvides, et liit peaks lagunema.

Tegelikult oleks vaja välja öelda, et kui vaja, siis me ühtlustame oma maksubaasid ja –määrad, aga Euroopa Liidul me ei lase laiali minna. Samuti võiks öelda välja, kui palju me Kreeka ja Iirimaa ja teiste tulevaste potentsiaalsete probleemsete riikide toetamiseks oleme valmis riske võtma – kui suureks me garantiiportfelli ajame: kas pool miljardit eurot või üks või kaks miljardit eurot.

Mida ootate uuelt valitsuselt, kas midagi tuleks valitsuse töökultuuris muuta?

Mina ootan, et valitsuse liikmetel ei ole erakonna märki rinnas, vaid oleks Eesti lipp rinnas. See oleks mõtteviisilt väga suur muutus.

Millised on teie soovid uuele valitsusele?

Mõistust, jõudu ja kannatust uuele valitsusele – mida siin muud ikka soovida. Pidage vastu ja ärge tervist ära rikkuge – raske amet ikkagi ju.

Kas olete nendel valimistel oma hääle juba andnud?

Jah.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles