Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Pangas kääriv vaidlus ootab lõpplahendust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Nordea logo panga peakontoril Stockholmis. | FOTO: BOB STRONG/REUTERS

Nordea panga töötajate kollektiivlepingu ümber käivad vaidlused on jõudnud etappi, kus lõpliku hinnangu andmine sellele, kas töötjate ametiühingul ja panga juhtkonnal on võimalik rahumeelselt kokku leppida, on riikliku lepitaja Henn Pärna käes, kes ootab tänaseks panga juhtkonna seisukohti, et otsustada, kuidas asjaga edasi minna.

«Seal on ületunnid, koondamishüvitised ja ametiühingu osalemine töölepingu tingimuste ehk siis nende soodustuste muutmisel või äravõtmisel,» kirjeldas Tiina Kukk, Nordea ametiühingu üks kolmest usaldusisikust, mis on need punktid kollektiivlepingus, mille suhtes ei ole panga töötajad juhtkonnaga üksmeelt leidnud ja mis ajasid 20 Nordea Eesti töötajat möödunud laupäeval ka Rootsi peakontori ette piketeerima.

Samal ajal jõudis avalikkuse ette Nordea Eesti juhi Gerd Mülleri töötajatele saadetud kiri, kus pangajuht ütles, et kuigi ametiühinguliikumine on tema jaoks uus kogemus, ei kujutanud ta seda sellisena ette. «Kogu tegevus on tänaseks ületanud Nordea ja Eesti piirid ning kahjustab ka juba uue panga mainet,» märkis Müller.

Ka rõhutas pangajuht, et olukorras, kus kollektiivlepingud ei ole Eesti finantssektoris tavaks, nõuavad ametiühingu esindajad hüvesid, mis erinevad Eesti tööjõuturust ja äripraktikast.

Nelja konkreetse nõude hulgas, mis ta välja tõi, oli ära märgitud näiteks täiendav viie kuupalga suurune lahkumishüvitis koondamise korral, kahekordne ületöötundide tasustamine (kui seadusjärgne on 1,5-kordne) ning usaldusisikute koondamisel kompensatsioon 36 kuupalka (kui seadusejärgne on kuus kuupalka). Viimase puhul olid nimeliselt välja toodud ka kolm praegust Nordea ametiühingu usaldusisikut: Tiina Kukk, Tarmo Kase ja Taago Pähkel.

Osapoolte väited vastuolulised

Eesti Finantstöötajate Liidu (EFL), mille liikmetest kaks kolmandikku on Nordea töötajate ametiühingu liikmed, kõneisiku Tanel Podari sõnul oli Gerd Mülleri kirjas palju pooltõdesid, aga ka lausvalesid. Ühe pooltõena tõi Podar välja, et viie kuupalga suurust lahkumishüvitist koondamise korral nõuavad Nordea ametiühingu esindajad ennekõike nendele töötajatele, kes on töötanud pangas üle kümne aasta. Vähem töötanute puhul on teised nõudmised.

Täiesti vale ja laimuna käsitletav on Podari sõnul Mülleri väide usaldusisikute koondamiskompensatsiooni kohta, kuivõrd ametiühing on siin silmas pidanud vaid kompensatsiooni usaldusisikute ebaseadusliku vallandamise korral. Ka ei ole kompensatsioon ette nähtud nimeliselt vaid praegustele usaldusisikutele.

Podari sõnul on liit saatnud sellesisulise kirja ka Müllerile, et ta lükkaks oma väited ümber. Kui seda ei juhtu, kaalub EFL asjale ametliku käigu andmist.

Pangajuht kinnitas, et EFL on edastanud oma seisukohad nii Nordea ametiühingu liikmetele kui pangale. Küll aga märkis Müller, et seisukohtade oluline erinevus oli põhjuseks, miks pank peatas läbirääkimised möödunud aasta novembris. Ka ei ole osapoolte seisukohad alates juunist 2016, kui alustati kollektiivleppe kõnelusi, oluliselt lähenenud.

Tingimused seadsid ametiühingu liikmed

Küsimusele, kas kollektiivlepingu tingimused, mille üle vaidlus käib, ei ole oma sisult liiga pretensioonikad, ütles Nordea töötajate usaldusisik Tiina Kukk, et kui näiteks rääkida 36 kuupalga suurusest kompensatsioonist usaldusisiku ebaseadusliku vallandamise korral, siis oli seal algselt mitu korda suurem arv, mida tema isiklikult mõistlikuks ei pidanud. «Liikmed ütlesid aga, et pange palun suurem number, sest see, mis Hannesega (varasem usaldusisik Hannes Veskimäe – toim) juhtus, on väga-väga halb märk,» kirjeldas Kukk.

Ka juhtis ta tähelepanu hiljuti Nordea Eesti töötajate seas läbi viidud uuringule, kus üle 300 vastanust 70 protsenti kinnitasid, et kannatavad tööstressi all. «Ja põhiline asi, mis ennetas ka palka, oli, et nad tahavad, et neid väärtustataks mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Inimesed ei tunne ennast väärtuslikuna,» kirjeldas Kukk.

Nordea kollektiivlepingut puudutav vaidlus töötajate ja juhtkonna vahel on jõudnud praeguseks ametiühingu initsiatiivil ka riikliku lepitaja lauale. Viimaseid kuid lepitaja ametis olev Henn Pärn ütles, et vara on vaidluse sisu kommenteerida: «Praegu on veel konsultatsioonide periood, kus ma kohtun erinevate osapooltega. Juhatus palus kolmapäevani (tänaseni – toim) aega, et kujundada oma seisukohad,» kirjeldas Pärn.

Pärast seda peaks selguma, kas riiklikul menetlejal on üldse mõtet lepitusmenetlusega jätkata.

Menetluse käik selgub sel nädalal

Küll aga toonitas Pärn, et lepituskoosolekuks peab olema mõlemal osapoolel hea platvorm. «Nad on väga palju läbi rääkinud, paljudes osades on kokku lepitud, aga mis on nende tõeline hirm või tõeline soov – sinna läheb veel aega,» kirjeldas riiklik lepitaja.

Muuhulgas tõdes Pärn, et tema senine kogemus sellistel läbirääkimistel on näidanud, et esialgu blufitakse nõuete osas kõvasti kas või strateegilisel eesmärgil, et saada mõnes muus asjas järeleandmisi. Ka juhtis ta tähelepanu ees ootvale Nordea ja DnB pankade Balti osakondade liitumisele, mis kindlasti tekitab Nordea panga töötajates täiendavat ebakindlust tuleviku suhtes.

«Kas sellisel moel läbirääkimised ja Rootsis käimised tulevad lõpptulemusele kasuks või mitte – mul on raske öelda, aga kindlasti nad neid lõppotsuseid mõjutavad,» nentis Pärn.

Kui peaks selguma, et lepitusmenetlusega ei ole võimalik edasi minna, ei pruugi riiklikul lepitajal muud üle jääda, kui anda ametiühingule luba streigiks, mille Nordea ametiühing on ühe variandina juba välja käinud.

Tagasi üles