Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Puiduärimeeste miljardiprojekt mõjub edumeelse unistusena

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
  • Kui eestlased uut tselluloositejhast ei taha, siis ehitatakse see Põhja-Lätisse.
  • Miljardipropjekti puhul peavad oma õla alla panema ka riik ja pensionifondid.
  • Rohelised näevad puude raievanuse alandamise taga just uue tehase idee varju.
Ärimehed Margus Kohava (vasakul) ja Aadu Polli tutvustasid eile oma suurejoonelisi plaane puidutööstuses. | FOTO: Erik Prozes

Eesti metsatööstuse investorite grupp eesotsas Aadu Polli ja Margus Kohavaga tutvustasid eile plaani rajada miljard eurot maksev puidurafineerimistehas, mis tõstaks terve riigi sisemajanduse kogutoodangut.

Investeerimisringkonnad võtsid idee vastu entusiasmiga, ehkki Eesti senise ajaloo suurimaks tööstusinvesteeringuks pretendeeriva idee kohta polnud asjaosalistel endil esialgu kuigi palju öelda. Kuigi juba tänavu peaks algama uuringute faas, ei osanud ettevõtjad nimetada uuringute maksumust. Tehas peaks juba nelja aasta pärast tööle hakkama, kuid mehed jäid üldsõnaliseks nii tehnoloogia, võimalike investorite kui ka asukoha suhtes. Nad välistasid asukohana vaid Tallinna linna.

«Kui eestlased ei taha, siis teeme Põhja-Lätisse,» ütles Kohava.

Eestis sageli suurejooneliste ideedega silma paistnud riskiinvestor Joakim Helenius nimetas kavatsust moodsa tselluloositehase rajamiseks suuremastaabiliseks unistuseks.

«Need ettevõtjad usuvad, et Eestil on tulevikku,» ütles Helenius. «Miljard eurot maksev tselluloositehas on just selline unistus, mida Eesti vajab, et me jõuaksime kunagi oma majanduse arenguga samale tasemele nagu Lääne-Euroopa. Eesti suur puudus on viimasel ajal olnud valitsev pessimistlik realism, mis takistab suurte projektide üle unistamist.»

Heleniuse sõnul polnud ka praegu tööstuses edukal Soomel varem mõjukaid tööstusettevõtteid ning sarnaselt praeguse Eestiga iseloomustas põhjanaabreid väga madal kapitali tase. Samas ei osanud Helenius öelda, kust eestlastele nii suur raha investeeringuks tuleb, sest kohapeal selliseid vahendeid ei ole ning suurem osa rahast tuleb leida välismaa finantsturgudelt.

Riik peab appi tulema

Välisinvestorite kaasamiseks peaks nii suure projekti puhul oma õla alla panema ka riik, suunates pensionifondide raha miljardiprojekti toetama.

«Kui nüüd välismaa investorid vaatavad näiteks Estonian Celli raskusi, siis vajavad nad midagi, mis neid täiendavalt innustaks. Ma ei pea siin silmas, et pensionifondid peaksid hakkama riskikapitalistideks, vaid mõtlen võlakirjasid,» rääkis Helenius.

Riskiinvestori sõnul võiks moodsat tselluloositehast edu saata siis, kui Soome ja Rootsi metsatööstuskontsernid kaasa lööksid. Põhjamaade ettevõtete investeeringud oleks tähtsad ka seetõttu, et neil on väljakujunenud turundus- ja müügikanalid. Uus turule tulija peab samuti tõestama, et suudab toota väiksemate kuludega kui Põhjamaades seni rajatud tehased.

«Kui nüüd oma valdkonna kõige mõjukamad ja väga tõsiselt võetavad ärimehed, kes põhjalikult tunnevad oma valdkonda, on midagi nii suurt ette võtnud, siis tunnen nende suhtes vaid poolehoidu. Selle suurprojekti realiseerumise tõenäosust ei oska ma seejuures küll öelda,» lisas Helenius.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor rõhutas, et miljardi euro suurune investeering Eesti majandusse oleks väga tervitatav. «See, et suurinvesteeringu idee tuleb puidutöösturitelt, pole kuigi üllatav, sest just see majandussektor on viimastel aastatel meie investeeringutes ilma teinud,» rääkis ta.

Kuna idee autorid saavad edasi liikuda vaid välismaa pankade konsortsiumi toel, pidas Nestor väga varases faasis tehtud pressikonverentsi peamiseks eesmärgiks just võimalike investorite tähelepanu võitmist.

Suurima riskina mainis majandusanalüütik Eesti avalikkuses maad võtvat vastuseisu metsade raiumisele.

Metsaseadus uues valguses

Keskkonnakaitsjate esindajad tõttasid oma avaldustes suurt investeeringut metsatööstusesse tervitama, kuid lisasid kohe ka tõrvatilga meepotti. «Meie metsad on üle majandatud ning teadlaste koostatavad täpsed uuringud avaldatakse varsti – need võivad tuua hiigeltehase rajajatele pettumuse,» ütles hiljuti keskkonnaministeeriumi ees toimunud metsaraie-vastast meeleavaldust korraldanud Züleyxa Izmailova.

«Mina näen siin ka poliitilise ringkäenduse varju, sest just miljardiinvesteering heidab metsaseaduse muudatustele ja soovile vähendada puude raieiga paarikümne aasta võrra täiesti uut valgust,» lausus Izmailova.

Ka Erakond Eestimaa Rohelised nimetas oma ametlikus seisukohas investeeringut puidu senisest tõhusamasse väärindamisse teretulnuks, kuid hoiatas samas raiemahtude suurendamise eest. «Mets on Eesti rikkus igas mõttes, nii metsaelanike koduna kui linnaelanike puiduallikana, järjest enam aga ka puhkuse veetmise paigana,» selgitas erakonna liige Aleksei Lotman «Kavandades suuri investeeringuid puidutööstusse, tuleb nii investoritel kui riigil arvestada sellega, et puit on vaid üks metsa saadustest, mille kasutus ei tohiks halvendada metsa pakutavaid loodushüvesid.»

Samuti avaldas erakond oma pressiteates kahtlust, et Sylvesteri eksomanike puidu rafineerimise tehase ehitusplaanides võib esineda korruptsioonioht. «Mati Polli koos oma äripartneri Kaido Jõelehega on suurte summadega juba aastaid Reformierakonda ja IRLi toetanud. Need kaks erakonda on ka viimastel aastatel keskkonnaministeeriumi juhtinud,» teatasid rohelised.

______________________

Ärimehed lubavad Eestile pööret

Metsatöösturid asutasid mullu oktoobris tselluloositehase rajamise uuringuteks ettevõtte Est-For Invest. Planeeritava tehase investorite gruppi kuuluvad Aimar Varula, Arvo Türner, Heiki Vahermets, Peedo Pihlak, Toomas Mets ja Virko Lepmets (OÜ Combiwood), Peeter Mänd (Ivard OÜ), Kaido Jõeleht (Kaamos Group), Jüri Külvik (Lemeks Grupp), Mati Polli (Tristafan OÜ) ja Tiit Nilson (Woodwell).

Margus Kohava sõnul on tegu läbi aegade suurima tööstusinvesteeringuga, rajamaks Eestisse suurt puidurafineerimistehast. «Neid on viimastel aegadel tehtud nii Soomes kui Rootsis. Sellises tehases saab teha tooteid, mida kasutada nii keemia- kui tekstiilitööstustes,» lausus Kohava eile pressikonverentsil. Tema sõnul toodab tehas plaanide kohaselt kuni 700 000 tonni tselluloosi aastas. Tehase mõjul kasvaks Eestis 34–45 protsenti rohelise energia tootmine.

Kohava sõnul sai idee alguse sellest, et ettevõtjate hinge kriibib asjaolu, et Eesti on endiselt tooraine eksportija.

Tehase täpne suurus ja kontseptsioon pole veel siiski selge, kuid Kohava sõnul kasvaks Eesti eksport sellega 250–350 miljonit eurot aastas ning SKT tõuseks 1,1–1,4 protsenti. Lisanduks 700–900 uut töökohta, seda nii tehases endas kui tehast teenindavas sektoris. Enamiku töötajatest loodavad tehase asutajad koolitada kohapeal, kuid pole välistatud ka mõne tippspetsialisti sissetoomine.

Kohava lisas, et tehase töö tulemusel tekib kahte sorti jääki, puidutuhk ja biomuda, mis on looduslikud ained ja mille omavahelisel segamisel saab väetise, mis kõlbab nii põllu- kui metsamaade väetamiseks.

Kohava sõnul kestab tehase rajamise protsess kolm aastat. Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal. «Meil pole veel valitud väga täpseid tehnoloogiaid ega tooteid, pole veel ka selge mõju keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale. Kutsume kõiki huvirühmasid ja teadusasutusi selles protsessis osalema,» lausus Kohava.

Tehase tarbimisvõimsus on umbes kolm miljonit tihumeetrit puitu aastas, märkis Kohava. Praegu eksporditakse aastas Eestist umbes selles mahus puitu. «Kindlasti on võimalik puitu ka lähimaadest, eriti Põhja-Lätist juurde tuua,» lisas ettevõtja. PM

______________________

Plaanitav tehas arvudes

  • 1 miljard eurot maksab tehas
  • 200 töötajat tehases
  • 700 kaasnevat töökohta
  • 3 mln tihumeetrit puitu aastas tooraineks
  • 700 000 tonni tselluloosi aastas toodanguna
  • 350 mln euro suurune ekspordimaht
  • 1,4% Eesti SKT kasvu
  • 104 000 metsaomanikku saaks otsest kasu
Tagasi üles