Swedbank: Eesti eksport ujub vastuvoolu

Tõnu Mertsina. Foto: Toomas Huik / Postimees

Vastupidiselt globaalsele trendile, Eesti ekspordikasv möödunud aastal kiirenes, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Arvestades seda, et nii Euroopas kui ka OECD riikides keskmiselt eelmisel aastal ekspordi- ja ka impordikasv aeglustus, on Eestis toimunud ekspordikasvu kiirenemine igati positiivne tulemus. Novembris suurenes Eesti päritolu kaupade eksport aastases võrdluses 7 protsenti ning möödunud aasta 11 kuuga 3 protsenti.

Ekspordihinnad on aga kasvamas ning nii novembris kui 11 kuu keskmisena suurenes kaupade väljaveomaht ligikaudu 5 protsenti. Möödunud aasta viimases kvartalis ekspordikasv esialgsete andmete järgi aeglustus.

Kui aga vaadata, mis ekspordikasvu veab, siis tuli novembris ligikaudu kaks kolmandikku kasvust vaid kolmest kaubagrupist – mineraalsetest toodetest (siin kasvasid nii põlevkiviõlitoodete kui ka elektrienergia eksport), puittoodetest ning masinatest ja seadmetest. Seega ei olnud kasv eriti laiapõhjaline.

Eesti ettevõtted otsivad üha enam uusi turge. Riikide järgi suurenes novembris Eestis toodetud kaupade eksport enim Saksamaale, Mehhikosse ja Soome, kusjuures esimese 10 riigi hulgas oli vaid 5 Euroopa riiki. Kui vaadata möödunud aasta 11 kuud keskmiselt, siis on 10 kõige enam kasvanud turu hulgas Eesti ekspordile vaid 4 Euroopa riiki (kaks suurima kasvuga riiki olid ka siin Mehhiko ja Saksamaa).

Kui Mehhiko suunal on tegemist peamiselt ainult mobiilsideseadmete väljaveo suurenemisega, siis Saksamaa juures on lisaks mobiilsideseadmetele kasvanud ka osade elektriseadmete väljavedu.

Kõige enam vähenes möödunud aasta 11 kuuga kaupade eksport Rootsi, Venemaale ja Ühendkuningriiki. Rootsi suunal on ekspordi vähenemise taga mobiilsideseadmed, mille väljavedu on ümbersuunatud teistesse riikidesse, ilma Rootsit läbimata.

Vaatamata sellele oli Rootsi möödunud aastal jätkuvalt Eesti suurim kaubanduspartner, kuhu läks 23 protsenti ekspordist. Samas, ilma elektroonikatoodeteta, mis moodustavad poole ekspordist Rootsi, oleks selle riigi osakaal Eesti kaupade ekspordis  vaid 11 protsenti.

Ekspordi langus Venemaale jätkus: novembris vähenes kaupade ekspordikäive Venemaale 8 protsenti ning möödunud aasta 11 kuuga vähenes see 14 protsenti. Samuti on alanenud Venemaa osakaal Eestis toodetud kaupade koguekspordis (möödunud aastal 2,2 protsendini; võrdluseks, Mehhiko osakaal on praktiliselt ühe kaubagrupiga tõusnud samale tasemele).

Kuigi muutus ei saa olema väga suur, siis meie hinnangul peaks sel aastal Eesti peamiste kaubanduspartnerite impordinõudlus veidi paranema. See annab Eesti ettevõtetele rohkem võimalusi ekspordiks. Tõusvad ekspordihinnad suurendavad omakorda ekspordikäivet. Samuti peaksid paranenud müügihinnad vähendama ettevõtetes kõrgele tõusnud tööjõukulude negatiivset mõju nende finantsseisule.

Samas tuleb arvestada, et protektsionistlike abinõude kasutusele võtmine on maailmas pidevalt suurenenud ning ma ei näe põhjust, miks see trend peaks 2017.aastal oluliselt muutuma. Alates 2009.aastast on G20 riikidest kõige enam kaubanduspiiranguid kehtestanud USA.