Rahandusministeerium plaanib saada aprillis valmis eelnõu, mis lubaks koostada ajutises struktuurses puudujäägis eelarveid ning seaks paika korra, mille järgi hakkaks riigieelarve ajaraam olema neli aastat.
Rahandusministeeriumis valmib eelnõu, mis lubab koostada ajutises puudujäägis riigieelarvet
9. jaanuar 2017, 19:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on ministeeriumis koostamisel eelnõu väljatöötamiskavatsus. Selle eesmärk on otsida võimalusi lihtsustada eelarve koostamist ja suurendada keskpika vaate tähtsust, rääkis rahandusminister Sven Sester esmaspäeval riigikogu rahanduskomisjoni istungil.
Muudatuste prioriteet on ministri sõnul kõrge ning riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu valmimise tähtaeg on juba aprillikuus. Praegu koostab rahandusministeerium veel eelnõu väljatöötamiskavatsust.
Rahandusministeerium esitas jaanuari alguses valitsusele ettepaneku, mille järgi ei teeks riik tulevikus enam eraldi eelarvet ja eelarvestrateegiat, vaid hakkaks koostama nelja-aastaseid eelarveid, mis omakorda võivad igal aastal olla kuni 0,5 protsendiga SKP-st miinuses.
Senise riigieelarve strateegia ja riigieelarve eraldi koostamise asemel võiks ministeeriumi ettepanekul tulevikus jätkata vaid nelja-aastase riigieelarve koostamisega. Nelja-aastast eelarvet täiendatakse ettepaneku kohaselt igal aastal ühe aasta võrra ja esimene nelja-aastane eelarve koostataks 2019. aastal aastateks 2020-2023.
Uue nelja-aastase eelarve annaks valitsus rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt riigikogule üle edaspidi juba kevadel, mis kiidab selle heaks hiljemalt aasta lõpuks. Kuna valitsus teeb enamuse eelarvepoliitilisi valikuid juba praegu kevadel, siis võimaldaks lahendus anda rahandusministeeriumi hinnangul riigikogule täiendava aja eelarve menetlemiseks.
Samuti võiks rahandusministeeriumi hinnangul edaspidi koostada riigieelarve sama ülesehitusega kui valitsusprogramm. Tegemist oleks ulatusliku muudatusega senises praktikas ja selle elluviimine eeldab põhjalikku eeltööd finantsandmete kogumisel ja andmebaaside haldamisel.
Samas eelnõus teeb rahandusministeerium ka ettepaneku, mille alusel oleks tulevikus võimalik koostada riigieelarveid, mis oleksid kuni 0,5 protsendiga SKP-st miinuses.
Uue koalitsiooni tegevuskava näeb ette, et tulevikus on võimalik eelnevate aastate riigieelarve strukturaalne ülejääk muundada järgnevate aastate strukturaalseks puudujäägiks. Kehtiv riigieelarve baasseadus sellist lähenemist ei võimalda, mistõttu näeb uue valitsusliidu tegevuskava ette seaduse muutmist.
«[2017.] aasta riigieelarve on struktuurses ülejäägis, nagu kevadel riigieelarve strateegiat tehes kokku lepiti ja riigikogule esitati. Minu eesmärk rahandusministrina on, et Eesti riigi rahandus oleks heas korras ja meie eelarvepoliitika vastaks Euroopa reeglitele,» ütles Sester detsembri keskel BNS-ile.
Rahandusministeeriumi ettepanekute kohaselt võiks tulevikus lubada varasemate aastate struktuurse ülejäägi kasutamist riigieelarve puudujäägi katteks kuni 0,5 protsendi ulatuses SKP-st. Arvestust alustatakse 2014. aastast ja tekkinud aastased üle- või puudujäägid liidetakse kokku.
Praegu kehtiv seadus näeb ette, et riigieelarve tuleb koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on rahandusministeeriumi majandusprognoosi arvestades tasakaalus või ülejäägis.
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on tsükliliselt korrigeeritud valitsussektori eelarvepositsioon, mis ei arvesta ühekordseid ega ajutisi tehinguid.