USA naftatööstus suhtub 2017. aastasse ettevaatlikult optimistlikult, sest kaks aastat kestnud languse järel on tööstus kerkiva naftahinna tõttu taas tõusuteel.
USA naftatööstus on tasahilju taastumas
8. jaanuar 2017, 10:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööstuses tegevad inimesed kirjeldavad teatavat taastumist, sest madala tootmiskuluga puuraugud on taas töös.
Viimase kahe aastaga on USA naftatööstuses vallandatud sadu tuhandeid töötajaid ning peatus ka USA kildagaasinafta buum.
Energiatootjates tekitab elevust ka Donald Trumpi saamine USA järgmiseks presidendiks, sest ta valis oma valitsuse keskkonnakaitseministriks kliimamuutuste skeptiku Scott Pruitti ja välisministriks ExxonMobili tegevjuhi Rex Tillersoni.
"Operaatorfirmad suhtuvad raha kulutamisse jätkuvalt ettevaatlikult ... kuid kohe kindlasti oleme nägemas investeeringuid ümbritseva haarde lõdvenemist koos naftahinna tõusuga," ütles Houstonis asuva rahvusvahelise puurimisfirmade liidu juht Jason McFarland.
Veelgi tähtsam USA sisepoliitikast on 30. novembril naftakartelli OPEC langetatud otsus piirata toodetava toornafta kogust. See pööras naftahinna hinna tõusule, sest vähendas turule saadaolevat pakkumust. Aasta eest maksis USA-s toodetava nafta barrel 25 dollarit, reedel sulgus see tasemel 53,99 dollarit.
"Inimesed on ettevaatlikult optimistlikud, mis on valgusaastate kaugusel sellest, kus olime kaheksa nädala eest," ütles Houstoni energiainvesteeringute panga Tudor, Pickering, Holt & Co. tegevdirektor David Pursell.
Osa tööstuse umbusust tuleb küsimusest, kas OPEC-i liikmed ja teised riigid nagu Venemaa kavatsevad leppest ka kinni pidada. Isegi juhul, kui kärped jõustuvad, siis on õhus küsimus, mis saab siis, kui kuus kuud kestvat lepet ei pikendata.
Teadmata muutujate seas on USA tarbimise muutumine Trumpi presidentuuri ajal, võimalikud muutused suurtarbijas Indias ning kas Hiina majanduse jahenemine mõjutab selle janu energia järele.
Oodatakse, et USA kildanafta kapitaliinvesteeringute maht taastub kiiremini teistest riikidest, kus naftainvesteeringute tsükkel on pikem. USA kildanafta tootmise tipphetk oli 2015. aastal, kui päevas toodeti 9,6 miljonit barrelit päevas. Seda oli 80 protsendi võrra rohkem kui 2010. aastal.
See tõus peatus ja langes 2016. aasta septembriks 8,6 miljonile barrelile päevas. Hiljutine naftahinna tõus on tõstnud toomise 8,8 miljonile barrelile, selgub USA energiateabe ameti (IEA) andmeist.
Samas rõhutatakse, et tööstuse taastumise kiirus on teadmata. "Meil pole erilisi kogemusi taoliste projektide jälgimises kiire taastumise tingimustes, sest sellist olukorda pole eriti olnud," ütles IEA naftaturu osakonna juht Neil Atkinson.
"Küsimus on selles, kui kiiresti suudame reageerida, kui inimesed on veendunud, et kõrged hinnad on siin et jääda. Me praegu veel ei tea."
Ettevõtte Baker Hughesi andmeil tegutseb Lääne-Texases Permiani basseinis 267 naftapuurtorni, aasta eest oli näitaja 209. Iga puurtorn annab tööd umbes 20 inimesele ning toetab kümneid teisi töötajaid, kes on seotud seda teenindavate teenustega, ütles McFarland.
Samas on aktiivsus tagasihoidlik Eagle Fordi kildanaftaregioonis, mis paikneb Texases ja Põhja-Dakotas. Viimases asub ka Bakkeni bassein. Mõlemad olid enne turu jahtumist suured kasvupiirkonnad.
Permiani bassein on ligitõmbav madalate tootmiskulude ning torujuhtmete ja muu olulise taristu lähedalasumise tõttu, ütles Dallase keskpanga ökonomist Jesse Thompson. "On kuulda mõnedest töölevõtmistest ... Me teame, et tööhõive trend tööstuses on pöördumas, kuid mõnesid inimesi lastakse ikka lahti. Ikka veel on firmasid, mil on finantsraskusi," lisas ta.
"Praegu on üleminekuperiood," rõhutas Thompson.