Ärge Lähis-Ida kõrval eurokriisi unustage

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Portugali peaminister ja sotsialistide liider Jose Socrates.
Portugali peaminister ja sotsialistide liider Jose Socrates. Foto: Reuters / Scanpix

Lahingud Liibüas ja kõrgustesse kerkivad naftahinnad on eurotsooni kriisi esilehtedelt välja söönud. Mis aga ei tähenda, et ta läbi oleks.

Portugali peaminister José Sócrates kordas eile oma mantrat, mis päästmist ootavate riikide puhul juba vaat et traditsiooniks on saanud: Portugal saab ise hakkama.

Turud usuvad, et Sócrates muudab varsti meelt.

10-aastaste Portugali riigivõlakirjade tootlused kulgevad lähiminevikust tuttaval Kreeka-Iiri kursil ja paiknevad parasjagu 7,36 protsendiga euroajastu rekordkõrguste lähistel.

Need, kelle kõrvus juba Portugali appihüüd kõlab, osutavad tõsiasjale, et võlakirjade tootlused on olnud üle 7 protsendi 19 börsipäeva järjest.

Kreeka pidas sellisele survele vastu 13, Iirimaa 15 päeva.

Portugali rahanduse ja poliitika seis on küll erinev. Valitsus on kolmandikule vajadustest juba ette raha kindlustanud ning sai eile 12-kuiste võlakirjade abiga kokku 1 miljardi eurot, makstes vaid veidi rohkem intresse kui kuu aega tagasi. Vanade võlgade pealt maksab riik keskmiselt vaid 3,6 protsendi intressi, mis võimaldab 7 protsenti ületavate turuintressidega kauem toime tulla.

Võttes arvesse vähemusvalitsuse haprust, on poliitikutele kasulik praegust seisu venitada.

Majandusele see nii kasulik olla ei pruugi.

Kuigi Lissaboni aktsiad börsil räsida saanud pole ja esinevad Euroopa keskmisest paremini, sõltuvad pangad üliväga Euroopa Keskpanga rahast.

Barclays Capitali hinnangul on Portugali pangad võtnud EKP käest 21 miljardit eurot – rohkem, kui valitsus tänavu vajab.

Reitinguagentuur Standard & Poor’s arvab, et Portugal peab tänavu laenama kaks korda rohkem, kui näitab praegune jooksevkonto. Selle raha laenamine tänaste intressidega on väga valus majandusele, mis niigi on kärbetest nõrkemas.

Pimestav uhkus ja poliitilised kaalutlused võivad väljenduda selles, et abikätt lükatakse tagasi veel mõnda aega.

Seda ei tohiks teha.

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles