Kuigi halduskohus mõistis Eesti riigilt avaliku teenindamise lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tuleneva otsese varalise kahju hüvitisena Edelaraudtee kasuks välja 2,1 miljonit eurot, kaebab ettevõte otsuse edasi ja soovib oma kahjunõude täielikku hüvitamist.
«Edelaraudtee AS otsustas kohtu otsuse vaidlustada, sest Edelaraudtee arvates ei ole Tallinna halduskohtu otsus seaduslik ega põhjendatud osas, millega halduskohus jättis kahjunõude osaliselt rahuldamata,» ütles ettevõtte kommunikatsioonijuht Marko Paloveer BNS-ile. «Edelaraudtee AS on seisukohal, et kahjunõue tuleb kohtul rahuldada täielikult,» lisas ta.
Varasema info kohaselt nõudis Edelaraudtee riigilt reisijateveolepingu ennetähtaegse lõpetamise eest hüvitiseks 5 miljonit eurot. «Edelaraudtee kahju seoses lepingu varasema lõpetamisega on 4 975 507 eurot. Kahju suuruse on arvutanud rahvusvaheline auditeerimisettevõte. Kahju lõplik suurus võib muutuda ja sõltub paljudest asjaoludest, muu hulgas majandusministeeriumi edasisest tegevusest,» ütles Edelaraudtee pressiesindaja Kersti Gorstov 2013. aasta suvel.
Antud kohtuasjas on varem jõustunud Tallinna ringkonnakohtu lahend, milles kohus leidis, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) otsus lõpetada ennetähtaegselt leping Edelaraudteega oli seaduslik.
Ringkonnakohus leidis, et MKM-i otsus Edelaraudteega leping üles öelda oli seaduslik haldusakt. Ühtlasi leidis ringkonnakohus, et Edelaraudtee ei vaidlustanud MKM-i otsust õigeaegselt.
Nimelt on haldusakti teatavaks saamise järel võimalik seda vaidlustada 30 päeva jooksul, kuid Edelaraudtee tegi seda alles tänavu märtsi alguses, kuigi lepingu ülesütlemise teade oli tehtud 2012. aasta novembris. Algselt oleks leping pidanud kestma 2014. aasta lõpuni.
Edelaraudtee lõpetas Eestis rongiliinide opereerimise 2014. aastast, mil liine asus teenindab Elroni kaubamärki kasutav Eesti Liinirongid AS. Kui Edelaraudtee vanade rongide arv on teadmata, siis Elron kasutuses on 38 rongi.