Juhtimiskoolitaja: lühem töönädal tähendab töötaja usaldamist

Adele Johanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anto Liivat
Anto Liivat Foto: Sander Ilvest

EBSi juhtimiskoolitaja Anto Liivati sõnul ei maksa eeldada, et kõik inimesed peaksid töötama sama arv tunde iga päev, vaimset laadi töö puhul on tööaja arvutamine sootuks keeruline.

«Kui vaatame seda, mis maailmas laiemalt toimub, siis USA puhul prognoositakse, et 2030. aastaks võivad kolmandik kuni pooled olemasolevatest töökohtadest olla kadunud või tundmatuseni muutunud,» rääkis Liivat.  Seepärast on paratamatu, et ka töö tegemine korraldatakse ümber.

«Ei maksa eeldada, et kõik inimesed olenemata töö eripäradest peaksid töötama sama arv tunde iga päev. Samuti nagu ei maksa eeldada, et kõik inimesed peaksid tegema sama iseloomuga tööd,» rääkis Liivat ja lisas, et töötajate ja töö eripära arvestavad lahendused aitavad ettevõtetel tõhusamalt ja tootlikumalt toimetada. Kõik uuendused ei pruugi küll edukad olla, aga kindlasti tuleb katsetada.

Elisa personalijuht Kaija Teemägi on veendunud, et kaheksatunnine tööpäev on ajale jalgu jäänud. «Loodan, et taolisi ettevõtteid on rohkem,» märkis Liivat.  Täna on ka Eestis tööpuudus väga madal, mis tähendab, et ettevõtted peavad  tublide inimeste pärast omavahel konkureerima. Selleks, et andekaid inimesi tööle saada ja nende andeid võimalikult hästi ära kasutada, on vaja iseseisvust, meisterlikus ja eesmärgistatust.

«Kui tahame, et töötaja, kes teeb oma tööd peaga, saaks seda hästi teha, siis on neil vaja iseseisvust ning selle eelduseks on ka usaldus. Lühem töönädal tähendab ka, et usaldame töötajat nii palju, et ta saab ise otsustada mida ja millal ja kui palju ta parajasti teeb,» nentis Liivat. «Vaimset laadi tööd on raske mõõta ja naeruväärne on seda mõõta sellega, kui palju keegi aega kulutas,» möönis ta.

Selleks, et inimene teeks oma tööd meisterlikult on tal vaja ka sisemist motivatsiooni, seda  lisaks «ümbrikule ja kingale, ehk siis palgale ja sanktsioonidele. »

Kolmandaks on oluline töö tähenduslikkus. Et inimene ei teeks pelgalt oma töölõiku vaid, et ta hoomaks, kuidas tema tegevus aitab maailma paremaks muuta. «Ilma selleta on häid spetsialiste pea võimatu värvata,» tõdes koolitaja.

Enda kohta kinnitas Liivat, et on pigem intervalltöötaja. «Minu toimetamised on nii korraldatud, et kui töötan, siis töötan mingi perioodi jooksul väga intensiivselt ja siis püüan mõnel teisel hetkel ennast välja lülitada ja keskenduda puhkamisele.» Ta lisas, et uued ideed ja seosed tekivad inimestel just siis, kui neil on vaba aeg ning seepärast ei olegi mõistlik inimestele ette kirjutada, et nad istuksid 8 tundi laua taga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles