Parteide maksulubadused ei arvesta võimalustega
3. märts 2011, 08:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praxise uuring viitab, et erakondade maksulubadused on üldsõnalised ega sisalda täpset ajakava, parteid ei seosta oma lubadusi ka riigi tulude ehk maksutõusudega.
Praxise analüütik Risto Kaarna jagab erakondade maksupoliitika analüüsis valijatele soovitusi. Kui tahate, et maksusüsteem toetaks varade ümberjaotust rikastelt vaestele ja linnadest maapiirkondadesse, valige sotsiaaldemokraadid, Keskerakond või Rahvaliit.
Kes tahavad, et kõrgepalgalistel oleks väiksem maksukoormus, kuid aktsiisid oleksid kõrgemad, võiksid valida Reformierakonna ja IRLi, jätkas Kaarna. Iseloomustades valimisprogramme, tõdeb Kaarna aga, et lubadused on vähe konkreetsed ega sisalda ajakava.
Viimase väite iseloomustamiseks sobib kõige paremini peaministripartei lubadus jätkata tulumaksu alandamist ühe protsendipunkti võrra aastas, kui selleks tekivad eelarvelised võimalused. Kui raha on, siis teeme. Aga millal on riigieelarves piisavalt raha?
Rahandusministeeriumi analüüs tõdeb: uue riigikogu ajal niisugust võimalust ei teki, et makse tõstmata oleks valitsusel raha uute lubaduste teostamiseks.
«Me ei ole kunagi olnud enne valimisi nii kitsas olukorras kui praegu,» lausus rahandusminister Jürgen Ligi mõne päeva eest. «Meil ei ole vaba raha, et teha uusi pensionisambaid ja lubada uusi asju.»
Ligi sõnul on kindel vaid üks – töötuskindlustusmaksu alandatakse. Viimasest laekuv raha ei lähe ka otse riigieelarvesse, vaid töötukassasse, mille reservid aitavad tasakaalustada valitsussektori puudujääki. Reformierakonna programmis pole maksu alandamise täpset numbrit. Kriisi eel oli töötuskindlustusmaks 0,9 protsenti, praegu on see 4,2.
IRL toetab samuti töötuskindlustusmaksu alandamist, ajakava teatamata. Lisaks tahab IRL vähendada kapitalimaksu, kaotades eluasememaa maksu. Rahandusministeeriumi hinnangul viib see riigituludest ligi kaheksa miljonit eurot aastas. Vastuseta on küsimus, millega see kaotus korvatakse.