VKG ootab valitsuselt välismaalaste värbamise lihtsustamist (2)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viru Keemia Grupp.
Viru Keemia Grupp. Foto: Anni Õnneleid / Õhtuleht

Viru Keemia Grupp (VKG) ootab valitsuselt mitmeid välistööjõu värbamist lihtsustavaid samme, kuna põlevkiviettevõte vajab üha enam välismaalt pärit keemiainsenere, keda Eestis napib. 

VKG personaliosakonna juhataja Tea Allikmäe tõi välja kaks olulisemat takistust, millega nad välistööjõu palkamisel on kokku puutunud.

Esimene kitsaskoht on see, et kui välismaalase elamisloa taotlus antakse sisse välisriigi saatkonnas, alustab Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) taotluse menetlemist alles siis, kui see on diplomaatilise postiga kohale jõudnud, mis võib menetlusajale lisada terve kuu. «Andmete elektroonilise edastamise ajastul võiks see asi tunduvalt kiiremini käia. Meil läks üks kord sellega lausa kolm kuud,» märkis Allikmäe.

Siinkohal ongi VKG ettepanek luua elamislubade elektrooniline taotlus- ja menetlemiskeskkond. Seejuures tasuks luua saatkondadesse elektroonilise taotluse esitamiseks nõustamise teenus. Kuni elektroonilise taotluskeskkonna valmimiseni saaks probleemi lahendada nii, et saatkonna esindaja, kes taotluse vastu võtab, skaneerib dokumendid, vajadusel tõestades oma digitaalse allkirjaga nende autentsust ja saadab elektrooniliselt PPA-sse, kes alustab taotluse mentlemist elektrooniliste koopiate põhjal.

Teine suurem probleem puudutab seda, et kui tööandja esitab elamisloa taotlused korraga mitme välistöötaja palkamise jaoks, menetlevad neid PPA-s erinevad ametnikud, mistõttu peab tööandja samu selgitusi andma erinevatele inimestele, mis kulutab aega. Allikmäe sõnul kaasneb sellega erinev menetluse kestvus. Tööandjale oleks aga oluliselt praktilisem, kui taotlused saaksid vastuse samal ajal ja ka uued töötajad saaksid tööle asuda ühiselt.

VKG on praeguseks tegelenud 16 välistöötaja värbamisega, kelle hulgas on nii praktikante kui ka juba pikemalt ettevõttes töötavaid inimesi. Suurem osa neist on pärit Venemaalt. «Mis seal salata, Venemaa on nii suur ja lai ja saab lubada endale ülikoole, kus koolitatakse väga spetsiifiliselt nafta- ja keemainsenere, keda me vajame,» rääkis Allikmäe. Kodumaised mäeinsenere, keda koolitab Tallinna Tehnikaülikool, kipub Allikmäe sõnul nappima. Lisaks puudub neil tihtipeale vene keele oskus, mis Ida-Virumaal töötamiseks väga vajalik on.

VKG loodab, et valitsus võtab nende ja Eesti tööandjate keskliidu ettepanekuid välistööjõu värbamise lihtsustamiseks tõsiselt arvesse. Esimesed seadusemuudatused võiksid paika saada tänavu jaanipäevaks, märkis Allikmäe.  

Tööandjate keskliit esitas neljale ministeeriumile kokku 24 ettepanekut välistöötajate värbamisega ja nende Eestise elama asumisega seotud takistuste kõrvaldamiseks.  

Ettepanekud koostati tööandjatelt ja välismaalastest töötajatelt kogutud probleemikirjelduste põhjal. Tööandjate keskliidu algatatud välistöötajate nullbürokraatia projekti raames laekus tööandjatelt ja töötajatelt kokku 82 probleemikirjeldust.

Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul saadeti kõige rohkem kirjeldusi olukordadest, kus peamiseks probleemiks infopuudus või selle vastuolulisus. 

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles