Gazprom tegi EL-ile ettepaneku kokkuleppeks Eestit puudutavas konkurentsivaidluses
29. detsember 2016, 13:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene energiakontsern Gazprom soovib sõlmida Euroopa Liiduga (EL) kokkuleppe, et lõpetada viis aastat kestnud uurimine kontserni võimaliku monopoliseisundi üle, vahendas Financial Times.
Vene riiklik firma ei avaldanud ettepaneku üksikasju, ent teatas, et selle eesmärk on vastata Euroopa Komisjoni osutatud murekohtadele «nii suurel määral, kui see on mõistlik ja võimalik».
Oktoobris kirjutas Financial Times, et pärast viieaastast Vene Gazpromi tegevuse uurimist on Euroopa Komisjon jõudnud üsna lähedale Gazpromiga sõlmitavale kokkuleppele.
Lehega toona suhelnud allikate andmetel pääseb Gazprom Ida-Euroopas konkurentsi piiramise ja oma domineeriva positsiooni ärakasutamise eest trahvist, kuid peab andma õiguslikult siduva lubaduse, et muudab edaspidi oma tegevusmeetodeid.
Leht märkis toona, et EL-i leebe otsus Gazpromi kohta kindlasti ei meeldi Ida-Euroopa ja Balti riikidele, mis on nõudnud Gazpromile karmimat karistust. Nende hinnangul on tegemist testiga, kas komisjon kaitseb nende huve Vene gaasimonopoli vastu.
Iseäranis Poola ja Leedu on väljendanud seisukohta, et Venemaa kasutab gaasi poliitilise survevahendina, ja on kriitilised Brüsseli suhtes, mis ei ole sekkunud nende kõrgema gaasihinna probleemi lahendamisse.
Ebaõige gaasihind puudutas Eestit, Lätit, Leedut, Poolat ja Bulgaariat.
Eesti konkurentsiamet ja majandusministeerium peavad Euroopa Liidu konkurentsireegleid rikkunud Gazpromi puhtalt pääsemist ebaõiglaseks.
«Kui me räägime konkurentsiõiguse rikkumisest, siis on tegemist väga terava ja suure majandusvabaduse printsiipide rikkumisega ja kahtlemata peaks sellele järgnema mingisugune trahv,» ütles konkurentsiameti juht Märt Ots ERR-ile novembri alguses.
Majandusministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman leidis toona samuti, et kui rikkumine on toime pandud, peaks sellele järgnema sanktsioonid.
«Kui me vaatame seda, et mis moodi hindab Euroopa Komisjon ja nende konkurentsi peadirektoraat seda, kui erinevad liikmesriigid [rikuvad] /.../ konkurentsieelise saamiseks riigiabi andmise reegleid, /.../ ja selle eest tuleb maksta trahvi, siis tekib küsimus, miks me ei peaks nii käituma kolmandate riikide ja nende ettevõtete suhtes,» rääkis Leppiman.
«Ilmselt oleks vägagi õiglane, kui sanktsioneeritaks ka neid [kolmandate riikide] ettevõtteid, kes on Euroopa Liidu siseturgu mõjutanud kehvemas suunas.»