Eesti tahab, et ka väikeettevõtted saaksid kosmoseandmeid kasutada

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Estcube-1 tehtud foto Madagaskarist
Estcube-1 tehtud foto Madagaskarist Foto: Estcube-1 / Mart Noorma

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) esitas Eesti seisukohad Euroopa kosmosestrateegia kohta, Eesti pooldab muuhulgas kosmoseandmete laialdasemat kasutamist ning nende jõudmist kõikide soovijateni.

«Toetame satelliitidel paiknevate seadmete arendamist ja satelliitandmetel põhinevate rakenduste väljatöötamist nii liikmesriikide siseselt kui ka piiriüleselt ning nende jõudmist kasutajateni,» seisab MKM-i seletuskirjas.

Ministeerium toetab Copernicuse satelliitandmete kättesaadavuse hõlbustaminst andmetel põhinevate ärimudelite ja ettevõtluse arengut. Siinkohal on ministeeriumi hinnangul Eestil väga spetsiifilised eelised olemas – aastakümnete pikkune kogemus kaugseire vallas ning tugev IT kompetents

Eesti pooldab ka seda, et lisaks suurtele oleks ka väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel kosmosevaldkonnale ligipääs.

Eesti eesmärgid kosmosevaldkonna tegevuskava 2016-2020 kohaselt on arendada kosmosetehnoloogiate ekspordipotentsiaali, rakendada Eesti-siseselt Maa kaugseire programmi Copernicus ja satelliitnavigatsiooniprogrammi Galileo ning jätkata koos partneritega kosmoseteaduse tegemist.

«Kosmosega seoses on kõige põhilisem küsimus jätkuvalt see, kuidas saab kosmosest saada teenusepakkuja ühiskonnale ja majandusele,» seisab kirjas. Ministeeriumi hinnangul on kosmos osa globaalsest väärtusahelast, mis tõmbab üha enam ligi uusi erasektori ettevõtteid ning erasektori investeeringuid.

«Andmed kui uus valuuta kehtib ka kosmosevaldkonnas. Kosmosevaldkonna suurimad väljakutsed on seotud suurandmetega, nimelt kuidas saada teadmisi nii kosmosepõhistest allikatest kui neist, mis seda pole, ning stimuleerida nende rakendamist nii, et suur osa sellest oleks jätkuvalt tasuta,» märgitakse seletuskirjas.

Kosmose- ja kaitsetööstus on ministeeriumi hinnangul kaks kõrgtehnoloogilist valdkonda ja nad on tihedalt teineteisega seotud. Meetmed ühe või teise toetuseks mõjutavad positiivselt ka teist.

Seletuskirja on koostanud MKM-i EL-i ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Maarja Junti, majandusarengu osakonna ekspert Paul Liias, EL-i ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik majandusküsimustes EL-i alalises esinduses Brüsselis Marika Popp ja EL-i ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik majandusküsimustes EL-i alalises esinduses Brüsselis Kadri Tali.

Euroopa uus kosmosestrateegia avaldati 26. oktoobril. Strateegia kohaselt tuleb maksimeerida kosmose hüvesid ühiskonna ja majanduse jaoks, soodustada konkurentsivõimelist ja innovaatilist kosmosesektorit, tugevdada EL-i autonoomiat kosmosele ligipääsuks ja kosmose kasutamiseks turvalises keskkonnas ning tugevdada EL-i rolli globaalselt olulise jõuna kosmoses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles