Pindi Kinnisvara prognoosib järgmiseks aastaks Tallinnas üürihindade tõusu ning ärikinnisvarasse investeerimine hoogustub veelgi.
Pindi prognoos: üürimine kallineb, ärikinnisvara aina ahvatlevam
27. detsember 2016, 10:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna korteriturul langeb Pindi prognoosi kohaselt rahvastiku juurdevoolust tulenevast ülenõudlusest pakkumiste arv jätkuvalt, vaid poole aasta pärast on Tallinnas ca 4500 korteripakkumist, mis hakkab jagunema uusarendustega pea pooleks.
Üürihinnad hakkavad kasvama, kuna Tallinnasse kolijatel pole ressurssi elamispinna soetamiseks.
Järelturu korterite hinnatõusu pidurdab uusarenduste hinnatasemeni jõudmine.
Ostu-müügitehingute arv jääb stabiilseks (ca 800 ühikut kuus)
Keskmine ruutmeetri hinnatase ei ületa aasta lõpuks 1800 € künnist (hetkel 1600 €/m²)
Harjumaa uusarendused
Konkurents suureneb mõnevõrra, Tallinna ja selle lähiümbruse jääk tõuseb praeguselt 1800 ühikult kuni 2500 ühikuni. Hinnatase ei muutu,
Tulenevalt väikesest hinnadiferentsist järelturu korteritega kasvab uusarendustes tehtud tehingute osakaal praeguselt 20%-lt kuni 30%-ni.
Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse hakatakse rajama ülisuuri klastreid, mis võtavad tulevikus aleviku mõõtmed.
Tallinna ärikinnisvara
Ärikinnisvarasse investeerimine hoogustub veelgi, eelistatud on stabiilse rahavooga kesklinnas või selle läheduses paiknevad büroohooned ja Tallinna piiril paiknevad lao- ning tööstuskompleksid.
Korraliku taristuga varustatud ärimaad leiavad kergelt uue omaniku.
Kaubanduskeskuste lisandumisega võimendub juba esile kerkinud probleem- üksteisest ei suudeta eristuda, mis omakorda võib viia vakantsi tekkimiseni (esimesed näited suletud boksidest suurkeskustes on juba olemas).
Büroopindade turul on kerge ülepakkumine ja seetõttu on logistiliselt nõrgema asukohaga majades vajalik mõningane hinnakorrektsioon.
Tartu elukondlik vara
Järelturu korterite puhul võib leida aset kerge hinnalangus, ostjate hinnasoovide ja tegelike tehinguhindade vahe suureneb.
Äärelinnades ja linna ääres lisandub turul uusi korter-ja ridamaju eelkõige varem kehtestatud planeeringualadele, uusi planeeringuid menetletakse vähe.
130 000 eurot ületavate müügihindadega elamute võõrandamistehingute osakaal suureneb 40%-ni tehingute koguarvust.
Linnalähedaste uuselamurajoonides tõuseb keskmine hinnatase kuni 10%.
Kinnisvara haldus ja hooldus
Tulenevalt 2018. aastal kehtima hakkavast nõudest, mille kohaselt peavad majahaldurid olema kutsetunnistusega, jagatakse turuosad ümber ja suurimateks kaotajateks on kutsetunnistuseta töötajatega väikefirmad, kelle portfelli suurtegijad üle võtavad.
Surve teenuste hindadele peatub, kuna uued korrashoiulepingud rõhuvad kvantiteedi asemel kvaliteedile.
Süveneb spetsiifiliste ametikohtade defitsiit nagu korstnapühkija, elektrik jms, kuna uue põlvkonna huvi nende ametite vastu on leige ning varasem generatsioon hakkab pensionile jääma.
Väikelinnad
2017. sügiseste kohalike omavalitsuste valimiste põhiteemaks saab väikelinnade atraktiivsemaks muutmine, millest parimaid ideid hakatakse ka üksteise pealt kopeerima.
Elanikkonna vähenemise trend jätkub ja sellest tulenevalt suureneb ka tühjalt seisva kinnisvara hulk, mis omakorda mõjutab negatiivselt kohaliku kinnisvara väärtust.
Maakonnakeskuste (Viljandi, Kuressaare, Paide, Rapla, Jõhvi jne) kinnisvaraturg elavneb ja tehingute arv suureneb väiksemate linnade ja alevike arvelt.