Kolmandik Eesti inimestest on oma palgaga rahul

Adele Johanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui aasta tagasi tuli oma töötasuga keskmiselt, hästi või väga hästi toime 67 protsenti töötajatest, siis sel sügisel oli neid 72 protsenti.
Kui aasta tagasi tuli oma töötasuga keskmiselt, hästi või väga hästi toime 67 protsenti töötajatest, siis sel sügisel oli neid 72 protsenti. Foto: Mihkel Maripuu

Novembris läbiviidud uuringus osalejatest oli oma põhipalgaga rahul 36 protsenti vastanuist, rahulolematuid oli 40 protsenti. 

Aasta tagasi oli töötasuga rahulolematuid 46 protsenti, kaks aastat tagasi 57 protsenti. Suurem on rahulolematus lisatasude teenimisvõimaluse ja tööandja pakutud soodustustega – lisatasudega ei olnud rahul 47 protsenti ja soodustustega 42 protsenti  selle aasta sügiseses uuringus osalenud  töötajatest.

Töötajate majanduslik toimetulek oma palgaga on paranenud. Kui aasta tagasi tuli oma töötasuga keskmiselt, hästi või väga hästi toime 67 protsenti töötajatest, siis sel sügisel oli neid 72 protsenti.

Töötajad, kes hindasid oma majanduslikku toimetulekut palgaga keskmiseks või heaks teenisid 861 eurot või rohkem kätte, näitavad täna esitletava Palgainfo Agentuuri tööturu- ja palgauuringu värsked tulemused.

Töötajate keskmine netotöötasu on aastaga kasvanud 5,5 protsenti ja mediaan netotöötasu 4,7 protsenti. Keskmine netopalga ootus on kasvanud 8,3 protsenti ja on 1456 eurot

Mediaan netopalga ootus, millest pooled töötajad soovivad rohkem ja pooled vähem palka saada, kasvanud ei ole, olles jätkuvalt 1200 eurot kätte.

Töötajate palgaootus on tavapäraselt 30 protsenti suurem kui saadav töötasu ja iseloomustab palka, mille pakkumisel enamus töötajaid on valmis töökohta vahetama. Palgaootus on kasvanud rohkem seadme- ja masinaoperaatorite ning müügi- ja teenindustöötajate ametirühmas.

Töötasu kasv ei tähenda, et kõigil töötajatel on sellisel määral põhipalk või kogu töötasu kasvanud. Uuringus osalenud töötajatest oli töötasu võrreldes eelmise aasta oktoobriga kasvanud 43 protsendil. 38 protsendil töötasu muutunud ei olnud, 10 protsendil oli see langenud ja 9 protsendil ei saanud võrrelda, kuna ei töötanud aasta tagasi.

Kolmandiku (34 protsenti) töötajate töötasu muutust mõjutas oluliselt töökoha vahetus ja teise organisatsiooni tööle minek. Põhipalk oli 2016. a. muutunud üle pooltel (53 protsenti) töötajatest. Riikliku alampalga tõus oli mõjutanud oluliselt pea veerandi (23 protsenti) töötajate töötasu muutust.

Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid, töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Uuring viidi läbi novembris 2016 ja selles osales 11255 töötajat ja tööotsijat ning 404 organisatsiooni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles