Õiguskantsler pöördus firmajuhtide töötuskindlustuse osas riigikohtusse

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler Ülle Madise.
Õiguskantsler Ülle Madise. Foto: Mihkel Maripuu

Õiguskantsler Ülle Madise pöördus riigikohtusse, et tunnistada äriühingu juhatuse liikme töötuna arvele võtmise piirang põhiseadusega vastuolus olevaks.

Kuivõrd töötuskindlustussüsteem on sundkindlustus ja juhatuse liikme staatus ei vabasta sellesse maksete tegemist, samaaegselt kui riski realiseerudes ei ole võimalik hüve kasutada, siis riivab selline süsteem tugevalt omandipõhiõigust, seisab õiguskantsleri pöördumises riigikohtule.

Piirangul on õiguskantsleri hinnangul ka suur ettevõtlust pärssiv mõju, kuna see muudab keerukaks uute ettevõtete loomise. Väikeettevõtte loomine muu püsiva sissetulekuta inimeste puhul on reeglina võimalik nõnda, et ettevõtluse algperiood ühildatakse palgatööga.

Hooajaline või ebaregulaarse majandustegevuse või tagasihoidliku käibega ettevõtlus jääb aga põhitöö kõrval paratamatult kõrvaltegevuseks. Kui seadus jätab niisugused inimesed töösuhte katkemisel töötuskindlustushüvitiseta, siis võivad nad sissetuleku kaotamise riski tõttu ettevõtlusest loobuda või ei alusta üldse ettevõtlusega.

Sotsiaalministeeriumi väljakäidud hinnang, et äriühingu juhtimine on tööga sarnane tegevus, ei ole õiguskantsleri hinnangul töötuskindlustusskeemiga kindlustatud riski hindamisel asjassepuutuv. Pigem on oluline, kas muu töö kaotamise puhul on realiseerunud risk, mille vastu töötuskindlustus on mõeldud.

Lisaks, kui arvestada, et juhatuse liige varem töötas, võimaldab see teha järelduse, et tema puhul ei takista juhatuse liikmeks olek täiendavalt palgatöö tegemist. Vastupidi, siit saab järeldada, et sellisel inimesel on olnud vaja palgatööd teha. Kui isik varem töötas ja kaotas endast sõltumatul põhjusel töö, järeldub, et juhatuse liikmel on enesele elatise kindlustamiseks täpselt samasugused valikud nagu igal teisel palgatöötajal, sealhulgas on tal piisavalt aega uue töö otsimiseks ja valmisolek uue töö leidmisel tööle asuda.

Lisaks ei ole õiguskantsleri hinnangul adekvaatne argument, et juhatuse liige ei ole töötuga sarnases olukorras, kuna talle tagab sissetuleku äriühing. See omaks kaalu üksnes juhul, kui juhatuse liikme töö on tasustatud. Olukorras, kus juhatuse liige tasu ei saa, ei kaitse juhatuse liikme staatus teda töise sissetuleku katkemise riski eest.

Samuti on õiguskantsleri hinnangul väär argument, mille järgi võiksid juhatuse liikmed endale ise sissetuleku tagada. See väide lähtub eeldusest, et juhatuse liikme tegevust tuleb ja saab alati tasustada. Selline eeldus ei pea aga paika.

Äriühingu juhtorgani liikmeks olekuga ei kaasne automaatselt õigust saada tasu. Eeldus, et juhatuse liikme tegevus peaks olema tasustatud, kehtib vaid juhul, kui puudub selgesti mõistetav motiiv tasuta tegutsemiseks: näiteks siis, kui isik täidab juhatuse liikme ülesandeid talle mitte kuuluvas äriühingus ning tasuta töötamine ei ole põhjendatav mõne muu asjaoluga. Tasu maksmist ega selle maksmise vajadust ei saa aga alati eeldada olukorras, kus juhatuse liige tegutseb samal ajal ka osaniku rollis.

Näiteks alustava äriühingu puhul on selgesti mõistetav motiiv juhatuse liikme tasu mitte maksta, kuna ettevõte võib hakata kasumit teenima alles pika aja möödumisel. Seepärast ei pruugi ettevõtlusega alustamise faasis juhatuse liikme tasu, ega ka dividendide, maksmine isegi faktiliselt võimalik olla. Seda eriti juhul, kui ettevõte on loodud laenuraha toel ja äriühing asutatud osakapitali sissemakseta. Samasugune olukord valitseb siis, kui pärast palgatöö kaotamist on tarvis ettevõtte majandustegevus uuesti käivitada. Teisalt ei saa aga ka siis, kui äriühing juba tulu teenib, ette heita ettevõtte arendamise huvides tehtud valikut kasum äriühingusse investeerida: konkurentsitingimustes ellujäämiseks võivad investeeringud vältimatult vajalikud olla.

Tegemist võib olla ka ettevõttega, mille tegevuse aktiivsus kõigub, näiteks hooajalised teenused, või mis mõnel muul põhjusel on parasjagu passiivne või mille juhatuse liikme tegevus on minimaalne. Näiteks võib palgatöö ajal oma ettevõtlusega tegelemine tahaplaanile jääda. Eesti õigusruumis puudub nõue, et äriregistris oleksid registreeritud vaid tulu teenivad või aktiivse majandustegevusega ettevõtted. Sellest, et äriühingul mingil ajaperioodil aktiivne tegevus puudub, ei saa järeldada, et tal ei ole kavatsust edaspidi tegutseda.

Töise sissetuleku kaotuse risk võib realiseeruda ka juhul, kui juhatuse liikme tasu ei maksta, kuid juhatuse liikmest osanikule või aktsionärile makstakse dividende. Ettevõtja võib olla teinud suuri investeeringuid, mille kasumi ta nüüd dividendituluna tagasi saab. Samuti võib dividendide, aga mitte juhatuse liikme tasu maksmine olla põhjendatud mõnes sellises olukorras, kus juhatuse liikme tegevus on sisuliselt eristamatu omaniku rollist.

Kehtiva seaduse järgi ei sea omanikuõiguste teostamine mingeid piiranguid töötuna arvelevõtmisele ega töötuskindlustushüvitise saamisele. See tähendab, et juba praegu võib töötuna arvel olla ja töötuskindlustushüvitist saada äriühingu aktsionär või osanik, ilma et dividendide saamise fakt või dividendide suurus seda õigust mõjutaks. Samamoodi ei peaks juhatuse liikme roll ühildatuna osaniku või aktsionäri rolliga saama takistuseks töötuskindlustushüvitise maksmisele. Seega ei saa õiguskantsleri hinnangul väita, et dividende saava ettevõtja puhul ei saaks töötuskindlustusskeemiga kindlustatud risk realiseeruda.

Samuti ei pruugi juhatuse liikmete töötuna arvele võtmine tuua erilist kulude kokkuhoidu. Nimelt pole ka praegu välistatud hüvitise maksmine faktilisele juhatuse liikmele, kuna juhatuse liikme staatusest tulenev piirang on hõlpsasti välditav – äriühingu juhatuse liikmeks saab määrata mõne variisiku või tankisti.

Sellele on viidanud paljud õiguskantsleri poole pöördunud ettevõtjad, samuti on probleemile tähelepanu juhitud sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu «Tööd mitteotsivad registreeritud töötud ja nende töötuna arveloleku põhjused» lõpparuandes. Juhatusest vormiliselt lahkunud, kuid äriühingu tegelikku juhtimist jätkaval isikul on võimalik registreerida end töötuna ja täita töötuskindlustushüvitise saamiseks vajalikke eeldusi. Lisaks võib mõnel juhul olla võimalik töötuskindlustushüvitise saamise perioodiks äriühingu juhatusest lihtsalt tagasi astuda ja taastada hiljem juhatuse liikmelisus, et esitada majandusaasta aruanne.

Lisaks ei tohiks õiguskantsleri hinnangul lugeda juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise piiramist mõistlikuks kulude kokkuhoiuks. Tema sõnul ei saa legitiimseks pidada eesmärki jätta abi tagamata neile, kelle puhul põhiseadus seda nõuab, ehk teisisõnu, kes on töö kaotanud.

Õiguskantsleri hinnangul oleks mõistlikum soovi korral luua süsteem, mis välistab hüvitise saajate hulgast vaid sellised juhatuse liikmed, keda töise sissetuleku kaotuse risk ei puuduta.

Samuti ei ole õiguskantsleri hinnangul piirangul olulist mõju kuritarvituste vältimisel – piirangu kaotamisel ei suureneks töötuskindlustussüsteemi kuritarvitamise risk üldse või suureneks vähesel määral. Kantsleri arvutused näitavad, et võimalus saada töötuskindlustushüvitist ei ärgita looma fiktiivseid õigussuhteid või varjama olulisi asjaolusid eesmärgiga saada kasu töötuskindlustusskeemist.

Madise tegi möödunud aasta lõpus riigikogule ettepanek muuta seadusi selliselt, et ka äriühingu juhatuse liikmetel oleks õigus saada töö ja sissetuleku kaotuse korral töötuskindlustushüvitist. Riigikogu täiskogu istungil toetas ettepanekut 69 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi kolm, vastu ei olnud keegi. Sotsiaalkomisjon sai ülesandeks algatada vajalik eelnõu, kuid ei ole seda käesolevaks hetkeks teinud.

Alates 2014. aasta maist ei saa töötuna registreerida inimest, kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esitama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, sõltumata sellest, kas ta saab töötasu või mitte.

Eelnõu välja töötanud Taavi Rõivase juhitud sotsiaalministeerium põhjendas 2014. aastal eelnõu menetledes juhatuse liikmete töötustaatusest ilmajätmist sellega, et ministeeriumi hinnangul on Eestis umbes tuhat inimest, kes äriühingu juhatuses olles töötasu ei saa ja on võtnud ennast töötuna arvele, kuid tegelikult võtavad nad oma tasu välja mingil muul moel, vältides sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse maksmist.

Olukorras, kus juhatuse liikmed said ennast töötuna arvele võtta, ehk 2014. aasta alguses sai töötuskindlustushüvitist 1041 äriühingu juhti, mis moodustas kõikidest töötuskindlustushüvitise saajatest 10,9 protsenti, ja töötutoetust sai 424 äriühingu juhti, mis moodustas kõigist töötutoetuse saajatest 5,7 protsenti.

Möödunud aasta detsembris oli maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel Eestis 153 209 äriühinguga seotud isikut, kes ei saanud kokku 149 453 ettevõttest töötasu. Sotsiaalministeeriumi kevadisel hinnangul lisanduks muudatuse tõttu igakuiselt kuni 1800 töötut ja see läheks maksma 8-10 miljonit eurot aastas.

Kehtivat olukorda on lisaks Ülle Madisele kritiseerinud ka töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski ja justiitsminister Urmas Reinsalu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles