Värske koalitsiooni viimase nädala käitumine enda loodud maksupaketiga tekitab paratamatult küsimuse, kas neil ikka eksperte ka oli läbirääkimistelaua taga.
Eestile kahjulik maksutõmblus
13. detsember 2016, 08:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidagi ei jäta head muljet see, kui kõigepealt käiakse mõne maksu kehtestamine välja, siis mõne päeva pärast muudetakse selle põhimõtteid ja veel mõned päevad hiljem teatatakse, et seda hakatakse uuesti muutma.
Just nii on praegu käitutud mootorsõiduki täiendava riigilõivuga. Aga mitte ainult. Samuti on uus koalitsioon teatanud, et teeb muudatusi esialgu kõvasti tõusma pidanud gaasiaktsiisi detailides ning jätab teatud tingimustel alles abikaasade ühise tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse. Mitmete koalitsiooniläbirääkimiste käigus väljakäidud maksumuudatuste, nagu näiteks pangalõiv, konkreetne sisu pole endiselt teada. Uus valitsus on lubanud nende juurde tulla järgmise aasta esimeses pooles.
Selge see, et uus koalitsioon tahab näidata ennast jõulise reformijana, seda eriti olukorras, kus võimu juurde pääses lõpuks ometi teistsugune maailmavaade. Vägisi jääb aga mulje, et maksupakett visati kiirustades ja üle jala valmis ning nüüd, kui kapaga kriitikat saadud, hakatakse alles analüüsima ja olulisi detaile lihvima.
Kui tegu oleks ainult sisepoliitilise küsimusega, siis poleks olukord teab mis hull. Iseenesest ju hea, et kiirustades tehtud asjast iga hinna eest kinni ei hoita, vaid tunnistatakse vigu ja asutakse neid parandama. Vähemalt jääb kohaliku maksmaksja jaoks suurem kahju sündimata, kuigi iga ettevõtja teeb reeglina siiski plaane pikema aja peale kui mõned kuud ja tahaks kindlasti juba nüüd, kui aastavahetus kohe käes, teada, mis maksud mis viisil järgmisel aastal kehtivad ja millised mitte.
Mis on selle juures aga kõige halvem, on sõnum välismaailmale. Stabiilne maksukeskkond on ülioluline saamaks välisinvesteeringuid. Praegu aga meie maksukeskkond ülearu stabiilne väljapoole ei paista. Milline on see keskkond lähima paari-kolme aasta perspektiivis ettevõtja jaoks, on hetkel ikka päris segane. Mis maksud kehtivad ja mis kujul? See küsimus on praeguseks tekkinud ilmselt paljudel potentsiaalsetel välisinvestoritel ja –analüütikutel, kes Eestil silma peal hoiavad.
Muidugi võib öelda, et autode maksustamine pole võimaliku välisinvestori jaoks eriline argument, abikaasade ühisdeklaratsioonist rääkimata. Ent fooni loomisel on sellised tõmblused siiski olulised. Piisab muljest, et Eesti poliitikud ei tea päris täpselt, mida nad teevad. Lihtsam on välisinvestoril valida mõni teine riik, kus maksuseis nii sogane pole.