Valitsus tahab elektrijaamu toetada miljardite kroonidega

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Eesti valitsus tahab eelolevail aastail kulutada kümneid miljardeid kroone maksumaksja raha elektrijaamade ehituse toetamiseks, et kindlustada nende toodangu konkurentsivõime.



Plaan anda miljardeid kroone riigi abi peitub äsja valminud elektrimajanduse arengukava eelnõus. Selle koostamist juhtinud majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel märkis, et eesmärgiks on uuendada kodumaine elektritööstus, mis praegu põhineb peamiselt nõukogudeaegsetel põlevkivikateldel.


Need on vananenud nii tehnoloogiliselt kui ka ealiselt. 

 
«Me ei ole loobunud nõudest, et kogu vajalik elekter tuleb Eestis toota,» märkis Kisel. «Eesti suudab elektrivajaduse katta.»


Kiseli juhtimisel koostatud stsenaariumeist on saanud eelistuse variant, mis koosneb nii põlevkivi-, tuule- kui ka tuumareaktorist. «Nii nagu praegu toetatakse koostootmisjaamu ja taastuvenergia tootjaid, peab hakkama toetama ka investeeringuid Narva jaamade renoveerimisse ja tuulikute ehitusse,» lausus Kisel.


«Jutt käib sadadest miljonitest kroonidest aastas. Narva jaamade renoveerimise kahe ploki maksimaalne toetuse maht võib ulatuda 800 miljoni kroonini aastas,» jätkas Kisel.


Raha toetusteks tahab majandusministeerium teenida kasvuhoonegaaside kvootide rahvusvahelistelt oksjonitelt. Need rakenduvad tõenäoliselt aastast 2012 ja näevad ette, et riigid saavad kvoodid, mida tootjaile müüvad. Elektritootmiseks vajalik kvoot tuleb tervikuna oksjoneilt osta.


«Kogu arengukava tuum on, et riik peaks suunama heitmekaubanduse tulu selleks, et elektritootmine Eestis ümber ehitada,» lausus Kisel. Investeeringute tagamine omakorda peaks vältima olukorda, kus ühel hetkel tuleb Eestil suurem osa elektrit importida. Elekter on praegu meie väliskaubandusbilansis tähtis artikkel.


Kiseli hinnangul on kvoodioksjonitelt võimalik teenida kuni kümme miljardit krooni aastas. Toetusi tahaks Kiseli töögrupp plaani järgi välja maksma hakata pärast uute jaamade valmimist. Ehitusraha tuleb leida investoreil finantsturult, riigi abi lubaks aga olla vabaturul konkurentsivõimeline.


Vabaturu käimaminek on Eesti elektrihinna kujunemisel kõige suurem tundmatu muutuja, sest praegu kujuneb hind konkurentsiameti kontrollituna. 2013. aastast peaks aga iga elektritootja suutma võidelda konkurentidega, kes võivad pakkuda näiteks suhteliselt odavat hüdroenergiat.


«Toetust ei pea saama ainult Eesti Energia, seda võib saada iga elektritootja,» ütles Kisel.


On selge, et vaevalt pääseb keegi kolmas investor ligi tulevastele uutele põlevkivijaamadele. Vabalt on saadaval aga tuuleparkide võimsused ja samuti kohalik tuumareaktor. «Erakapital peab märksa jõulisemalt esile tõusma ja kaasa lööma hakkama,» lausus majandusminister Juhan Parts.


Kuigi tuuleparkide rajamiseks on OÜ Põhivõrk juhi Lembit Vali sõnul tehtud avaldusi juba 3000 MW eest, on võtmeküsimuseks nende varuvõimsuste ehitamine gaasijaamade näol. Arengukava näeb ette, et  kolme aasta jooksul tuleks parlamendis vastu võtta tuumaenergeetika arendamiseks vajalikud seadused.

Kommentaar

Sandor Liive
Eesti Energia juht

Elektrimajanduse arengukava koostamisel on tehtud kõvasti tööd, aga selle fookust tuleks täpsustada. Arengukava kirjeldab võimalusi, aga teha tuleks otsuseid, millist elektritootmist me tulevikus Eesti näha tahaksime.


Peame otsustama, milline tootmisviis tagab energiajulgeoleku. See võib olla põlevkivi või oma tuumajaam. Taastuvenergia ei suuda tagada meie energiajulgeolekut.
Energiajulgeolekule ei ole alternatiivi. Tähtis on tuumaenergiavõimekus, me ei saa rajada tulevikku sellele, et äkki õnnestub meil Leedus või Soomes osaleda sobiva reaktori rajamisel.


Valus teema on ka põlevkivikaevandamise kvoot. Meie arvestame, et Eesti peaks kaevandama vähemalt 20 miljonit tonni põlevkivi aastas. Pakutud 15 miljonit tonni jääb väheseks. Ainuüksi põlevkiviõli väärindamine vajab suuri tootmismahte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles