Eesti eksport kosub allhangete najal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänu naabrite heale käekäigule kasvas Eesti eksport mullu rekordiliselt, tihtipeale on aga tegemist allhanke korras valmistatud toodetega. «Oleme tootmisahelas töötegemise kohaks, aga rikkaks saavad need, kes suudavad isa oma tooteid välja mõelda,» tõdeb majandusekspert Heido Vitsur.
2010. aastal eksporditi Eestist kaupu 8,7 miljardi euro ja imporditi 9,2 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk ei ole varem nii väike olnud. Statistikaameti andmetel kasvas eksport jooksevhindades aasta varasemaga võrreldes 35 protsenti.
Mainori majanduskooli õppejõu Andres Arraku kinnitusel on bilanss aga koguni plussis, kui sinna lisada teenuste eksport. Arraku kinnitusel on eriti tore, et Eesti on muutunud toorainete eksportijast masinate eksportijaks. Kõige rohkem eksporditigi mullu masinaid ja seadmeid, mineraalseid tooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu.
Eesti Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri kinnitusel on aga siiski veel palju arenguruumi. «Meie ei suuda ise eksporttoodangut luua, disainida, müüa,» tõdes ta. «Puudus on nii fantaasiast, teadmistest kui kapitalist.»