Lauri: väga kõrgele nafta hind pikaaegselt tõusta ei saa
25. veebruar 2011, 21:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri ei ennusta pärast 2008. aastat kõrgeimale tasemele tõusnud nafta maailmaturuhinnale jätkuvat kasvu, kuigi edasistes prognoosides tuleb arvestada mõnevõrra kõrgema hinnatasemega kui see, mis oli mõni kuu tagasi.
«Kahtlematult mõjutab nafta hinnatõus kõiki prognoose, eriti kui see hinnatõus osutub püsivaks. Lühiajaliselt on selge, et Lähis-Ida ebakindlus suurendab nõudlust ja hindu. Kui teised naftatootjad suudavad tekkinud puudujääki katta piisavalt operatiivselt, siis võivad hinnad ka üpris peagi alla tulla,» rääkis Lauri BNS-ile.
Nafta hindade puhul tuleb Lauri sõnul kindlasti meeles pidada, et väga kõrgele see hind pikaaegselt tõusta ei saa. «See mõjub halvasti majanduskasvule ning väga kõrgetele hindadele järgneb nõudluse ja hindade langus. Mida hoogsamalt hind kõrgustesse lendab, seda suurema hooga ta ka sealt alla kukub. Eks naftatootjad teavad seda isegi, mistõttu nad on kindlasti huvitatud sellest, et hinnatase väga kõrgeks ei tõuseks,» ütles Lauri.
Prognoosid, et nafta hind tõuseb oluliselt praegusest kõrgemale - isegi 200 dollarist kõrgemale -, on Lauri sõnul väga spekulatiivsed. «Ei tasu unustada, et mõned aastad tagasi tehti samasuguseid spekulatsioone ja need ei täitunud. Langus tipptasemelt oli väga kiire ja väga sügav. Isegi praegune hinnatase tundub olevat pisut üle pingutatud - Liibüa osakaal maailma naftamüügis pole niivõrd suur. On üpris tõenäoline, et teised tootjad, eelkõige Saudi Araabia, suurendavad tootmismahtusid,» lisas Lauri.
Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas ütles BNS-ile pressiesindaja vahendusel, et Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika ebastabiilse olukorra pikkusele ja lahenduskäigule on raske hinnangut anda. «Samas on selge, et vähemalt lühiajaliselt võib see tekitada surveid kütuste hindadele,» lisas ta.
Inflatsioon on viimastel kuudel olnud Pungase sõnul veidi tagasihoidlikum võrreldes novembrikuise hinnanguga, toorainete kallinemise valguses ei ole tõenäoliselt samas oodata inflatsiooniprognoosi langetamist selleks aastaks. Kevadises majandusprognoosis, mis valmib aprilli alguses, arvestab rahandusministeerium ka kõrgema naftahinna eeldusega.
«Kõrge nafta maailmaturuhind võib halvendada kasvuväljavaateid nii meil kui mujal maailmas. Energiatoodetele tehtavate kulutuste suurenemine tähendab, et vähem raha jääb muudeks vajalikeks kulutusteks ning see võib pärssida eratarbimise taastumist,» ütles Pungas.
SEB Panga makroanalüütik Hardo Pajula rääkis BNS-ile, et tema arvates on toornafta hinnatõusu kaudne mõju otsesest tunduvalt olulisem. Pajula hinnangul on krediidikriis ja praegu moslemimaailmas toimuvad sündmused seotud ning peamiseks ühisnimetajaks on demograafia.
«Sellest, et Lääne hoolekanderiigid on pikas perspektiivis rahalises mõttes elujõuetud, räägiti aastaid enne krediidikriisi. Nüüd on enamike riikide plahvatuslikult kasvanud võlakoorem selle tõsiasja pea kõigile kandikul kätte toonud. Kui Põhja-Aafrika palavik peaks massid liikuma lükkama, siis saab varsti selgeks veel üks tõik: vananeval toasussides Euroopal on nooruslikult agressiivse Lähis-Ida ja Põhja-Aafrikaga järjest raskem toime tulla,» rääkis Pajula.
Need kaks piirkonda kulgevad pikas perspektiivis Pajula hinnangul ikkagi «kokkupõrkekursil ja me võime arutleda pigem selle üle, millise kuju see avarii täpselt võtab.» Nafta hind on analüütiku sõnul tõenäoliselt vaid eelseisvate sündmuste esimene kuller.
«Moslemimürgel ütleb mulle eelkõige seda, et tulvavesi on liikuma pääsenud ja - olgem ausad - veemass ei liigu meile soodsas suunas,» lisas Pajula.
Reedel vahendas Reuters, et naftakartelli OPEC suurim naftatootja Saudi Araabia teatas, et on suurendanud päevatoodangu üle üheksa miljoni barreli, et korvata naftatootmise vähenemist Liibüas, mis samuti kuulub OPEC-isse.
Neljapäeval hüppas naftabarreli hind ligi 120 dollarini, kui maailma suuruselt 12. naftatoojas Liibüas laienesid rahvarahutused ja naftatoomine vähenes. Saudi Araabia püüab oma tootmisabinõuga vähendada pingeid regioonis.
Eesti rahandusministeerium on oma majandusprognoosis arvestanud selleks aastaks keskmise naftahinnaga 90 USA dollarit barreli kohta, mis tähendab mulluse keskmisega võrreldes nafta 13-protsendilist kallinemist. Ka keskpanga viimane prognoos tugineb eeldusele, et järgmisel aastal on Brenti toornafta hind aasta keskmisena ligikaudu 89 USA dollarit barreli kohta.
Nafta kõrgeim hinnatase küündis 2008. aasta juulis 147 USA dollarini barrelist, kust toimus tugev hinnalangus. Uus tõus hakkas 2010. aasta mais tasemelt ligi 70 dollarit barrelist. Eelmise aasta lõpus oli hinnatase ligi 90 dollarit barrelist.