Saksamaa ettevõtted on Trumpi valimisvõidust innustatuna ning sanktsioonidest häirimatuna hakanud jälle Venemaale suurinvesteeringuid tegema, kirjutab Wall Street Journal.
Saksamaa ettevõtted näevad Venemaas suurt potentsiaali (1)
9. detsember 2016, 10:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel kahel aastal on kokkukuivanud naftahind ning Venemaale Ukraina sündmuste tõttu rakendatud sanktsioonid sundinud välisinvestoreid riigist põgenema. Nüüd on see trend aga muutumas ning Lääne ettevõtted panustavad sellele, et Venemaa viimaste aastate majanduslik kaos võib võtta lõpuks positiivse pöörde.
Nagu ka varem ajaloos, on ka seekord Saksamaa ettevõtted selles osas teenäitajad. Venemaale on investeerinud või investeerimas nii suurkontsernid nagu Daimler ja Henkel, kui ka mitmed vähem tuntud firmad.
Käesoleva aasta esimese üheksa kuuga on Saksamaa otseinvesteeringud kasvanud 2,05 miljardi euroni, mis ületab juba selgelt kogu 2015. aasta tulemuse.
Saksa ettevõtete naasmisel on mitu põhjust - nõrk rubla, mis muudab kohaliku tööjõu isegi Hiinast odavamaks, samuti on ka Venemaa ametkonnad teinud pingutusi, et välisinvesteeringuid riiki tagasi meelitada.
Kuigi poliitilisel tasandil on Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli vahel suhted järsult jahenenud, on riikidevahelised ettevõtlussidemed siiski veel üsna tugevad. See on aga tekitanud ka teatud poliitilisi pingeid - näiteks otsustas Saksamaa tehnoloogiahiiglase Siemensi tippjuht Joe Käser külastada 2014. aastal Ukraina kriisi tippajal Vladimir Putinit, saades selle eest Berliinist tugevat kriitikat.
Praegu on mitmed Saksa ettevõtted plaanimas uute tehaste ehitust, samuti on neid, kes mõtlevad Krimmi annekteerimise eest Venemaale rakendatud sanktsioonide tõttu külmutatud projektide üles soojendamisele.
Euroopa Liidu praegused sanktsioonid peaks lõppema jaanuaris, ilmselt on enne seda oodata aga teadet nende vähemalt poole aastase pikendamise kohta.
Lisaks Ukrainale on probleemiks ka Süüria. Lääne liidrid on sel sügisel ähvardanud Venemaad Süüria valitsuse abistamise eest lisasanktsioonidega, kuid seni ei ole konkreetseid meetmeid tarvitusele võetud.
Hoolimata nendest probleemidest on Saksamaa autotootja Daimler pidamas praegu Venemaa valitsusega tehase ehitamise üle läbirääkimisi. Konkurnet Volkswagen alustas linnamaasturi Tiguan tootmist Kalugas asuvas tehases, mille uuendamisele otsustati kolm aastat tagasi kulutada 1,2 miljardit eurot. Kodutarvete tootja Henkel avas aga hiljuti uue tehase Permis.
Venemaale ei naase aga mitte ainult Saksamaa firmad. Venemaa keskpanga andmetel ulatus välisinvesteeringute maht teises kvartalis kokku 7,12 miljardi dollarini. Võrdluseks - kogu 2015. aasta peale oli see näitaja 6,48 miljardit dollarit. 2013. aastal ehk enne Ukraina kriisi ulatus välisinvesteeringute maht rekordilise 69,22 miljardi dollarini.