Sester avaldas maksumuudatuste jutupunktid

Rahandusminister Sven Sester. Foto: Stanislav Moshkov/Õhtuleht

Rahandusministeerium edastas Postimehe lugejatele jutupunktid, millega minister Sven Sester just praegu selgitab riigikogu rahanduskomisjonile mitmete oluliste maksumuudatuste ellu rakendamist.

Rahandusministeeriumi selgitus sõnastab ümber valitsuse eilse pressiteate, avaldame selgituse muutmata kujul:

1.      Ühe valitsuse peaeesmärgi, madalama palgaga inimeste toimetuleku parandamiseks suurendatakse aastast 2018 tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni võrreldes praeguse 170 euroga. Selle jaoks on vaja muuta tulumaksuseaduse ning tööturuteenuste ja –toetuste seaduse sätteid.  

2.        Uuest korrast võidaksid 86% töötajatest ehk rohkem kui pool miljonit töötavat inimest saaksid kuus kätte rohkem raha kui praegu. Kuni 1200 eurot teeniv inimene saab senise korraga võrreldes ühes kuus 62 eurot rohkem kätte, mis teeb aastas 744 eurot lisatulu. 

a)   Uue korra kehtestamisega kaoksid ühised tuludeklaratsioonid ja mõned praegused maksusoodustused – kodulaenuintresside mahaarvamise piirmäär väheneks 300 eurole ning aastast 2018 kaoks hoiuseintresside maksuvabastus. 

b)    Uus süsteem asendab ka pensionide täiendava tulumaksuvabastuse ja madalapalgaliste tagasimakse, kuna need mahuvad uue maksuvaba tulu piirmäära sisse. 2017. aastal maksab maksu- ja tolliamet välja madalapalgaliste tagasimakse 2016. aasta tulude põhjal neile, kes tingimused täidavad.  

3.      Käibemaksuseadus. Vastavalt koalitsioonileppele jäetakse 2017. aastal ära plaanitud majutusasutuste käibemaksutõus, mis oleks löögi alla seadnud eelkõige Tallinnast kaugemal asuvad ettevõtted. Majutusasutuste käibemaks jääb 9%. 

4.        Sotsiaalmaksuseadus Ära jääb sotsiaalmaksu marginaalne vähendamine poole protsendi võrra 32,5%-le. Sotsiaalmaksu määraks järgmisel aastal plaanitakse endiselt 33%. 

5.       Aktsiisimuudatused.  Ära jäetakse ka diislikütuse, eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäära tõus aastal 2018. 

Lisaks tõstetakse vastavalt kokkuleppele etapiviisiliselt lahja alkoholi aktsiise, et ühtlustada need kange alkoholi aktsiisidega. Tõusu eesmärk on parandada rahvatervist ja piirata alkoholi tarbimist ning kättesaadavust. Alkoholiaktsiiside tõus 2017. ja 2018. aastal lükkub plaanide kohaselt 1. jaanuarilt 1. veebruarile. Ka kütuseaktsiiside tõus lükatakse 2017. aastal edasi 1. jaanuarilt 1. veebruarile. 

 Gaasiaktsiisi tõstetakse aastatel 2018-2020 lisaks eelnevalt plaanitule 25%. Koos tõusuga rakendatakse ka kõigi gaasiliste kütuste aktsiisimäärade ühtlustamist ja võetakse kasutusele pettusevastased meetmed.  Valitsus on kaalunud 2017. aasta esimesel poolel kompenseerivaid meetmeid perspektiivikatele tööstusettevõtetele, kelle konkurentsivõime võib kannatada.

6.       Koalitsioonileppega plaanitud sõiduautode registreerimise tasu. Esialgse plaani kohaselt diferentseeritakse riigilõiv vastavalt autode CO2 heitele, et soodustada keskkonnasõbralike sõidukite eelistamist. Arutelu jätkub ka valitsuses järgmisel nädalal.