Parts: energeetikasektor vajab üle 100 miljardi krooni

Merje Pors
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Liis Treimann.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi hinnangul vajab Eesti energeetikasektor 10-15 aasta perspektiivis investeeringuteks üle 100 miljardi krooni.

Parts ütles täna hommikul energiafoorumit «Visioonist tegudeni» avades, Eesti energiasektorit ootavad ees suured muutused, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja.

«On selge, et Eesti peab muutma oma energiasektori tänasest tõhusamaks ja ka keskkonnasäästlikumaks. Selleks tuleb meil aga investeerida ainuüksi elektri tootmisesse lähema 15 aasta jooksul ligi 50 miljardit krooni,» märkis Parts.

Ta lisas, et kui arvesse võtta põhjendatud investeeringute vajadused energiatõhususe tõstmiseks, soojasektori eeldatavad investeeringud, elektri- ja gaasivõrkude arendused, kulub kokku üle 100 miljardi krooni.

Vajadus erakapitali järele 

Partsi sõnul on sellise investeeringute mahu juures selge, et ka erakapital peab energiasektoris märksa jõulisemalt esile tõusma ja kaasa lööma hakkama. Investeerida soovitakse aga vaid toimivatele ning atraktiivsetele turgudele.

«Me peame kriitiliselt üle vaatama oma regulatsioonid, tagamaks nii Eesti erakapitali kui ka välisinvesteeringute huvi Eesti energiasektori vastu,» lisas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on oma nägemuse Eesti energeetikasektori tulevikust ja olemasolevate probleemide lahendamiseks välja pakkunud elektrimajanduse ja energiamajanduse arengukavade eelnõudes, mis valmisid koostöös huvigruppidega. Parts avaldas täna oma sõnavõtus lootust, et arengukavad jõutakse veel selle aasta sees riigikokku viia, et järgmisel aastal oleks võimalik nende rakendamisega edasi minna.

Koht ka põlevkivienergial 

Arengukavades on välja toodud näiteks ministeeriumi nägemus heitmekaubanduse tulude jaotamisest, vajadus luua tuumaenergeetikat reguleeriv seadusandlus ning arengukavade järgi tuleb Eestisse samamoodi kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides luua ka energiaagentuur. Samuti on arengukavade järgi Eesti energeetikas tulevikus oma koht ka põlevkivienergial – Eesti elektrivarustuse tagamiseks rajatakse Narvasse veel kaks keevkihtplokki.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles