Lahkuv valitsus ei näe põhjust karusloomakasvatuste keelamiseks

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mingi ja rebase kõrval on tšintšilja kolmas karusloom, mida Eestis kasvatatakse, kuigi esimese kahega võrreldes jääb nende hulk üsna marginaalseks.
Mingi ja rebase kõrval on tšintšilja kolmas karusloom, mida Eestis kasvatatakse, kuigi esimese kahega võrreldes jääb nende hulk üsna marginaalseks. Foto: Elmo Riig

Ametist lahkuv valitsus otsustas neljapäevasel istungil toetada maaeluministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi seisukohti, mis ei näe põhjust karusloomakasvatuste keelamiseks.

Maaeluministeerium on seisukohal, et juhul kui ettevõtte täidab oma tegevuses kehtivast korrast tulenevaid nõudeid, siis põhjust karusloomakasvatuse keelustamiseks ei ole, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Keskkonnaministeerium näeb karusloomade kasvatamise riskina eelkõige võõrliikide loodusesse pääsemist ning karuslooma kasvanduste nõuetele mittevastavat sõnnikumajandus. Ministeerium märgib, et viimastel aastatel on selles osas olukord oluliselt parenenud.

Sarnaselt maaeluministeeriumiga on ka keskkonnaministeerium seisukohal, et juhul kui on tagatud reeglite täitmine ning välistatud võõrliikide farmidest loodusesse pääsemine, pole põhjust Eestis karusloomakasvatamist keelustada.

Karusloomakasvatuste keelamist on riigikogu maaelukomisjonilt tänavu nõudnud nii MTÜ Loomade Nimel, loomaõiguslusorganisatsioon PETA kui ka Eesti moeloojad.

Riigikogu maaelukomisjoni juht Ivari Padar on varem BNS-ile öelnud, et komisjon ootab karusloomakasvatuste teemal eelkõige valitsuse seisukohta, et pärast seda oma seisukoht kujundada.

Padar tõdes, et maaelukomisjoni liikmed on karusloomakasvatuse keelamise või lubamise suhtes eri meelt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles