Elering tahab elektri börsihinna järsu tõusu vastu broneerida võimsusi
18. veebruar 2011, 16:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti põhivõrguettevõte Elering peab hetkel läbirääkimisi Eesti Energiaga ning Lätis ja Leedus sealsete põhivõrguettevõtete AST ja Litgridiga, et tagada optsioonlepingud võimsuste broneerimiseks, mis aitab tootmise puudujäägi korral ära hoida järsku hinnatõusu NPSi elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles BNSile, et AST ja Litgridiga sõlmitavate lepingute aluseks on nõue Eesti elektrituruseaduses. Selle järgi saavad Läti ja Leedu turuosalised kaubelda Eesti hinnapiirkonnas vaid juhul, kui neil on kehtiv süsteemihaldurite leping Eleringiga. Vastavad lepingud näevad ette, et Läti ja Leedu põhivõrguettevõtted tagavad Eesti hinnapiirkonnas kauplevate nende süsteemidest pärinevate turuosaliste tarned.
Kui Eleringile tagab vajadusel täiendava võimsuse Eesti Energia, siis Läti ja Leedu süsteemihaldurid peavad sõlmima Eleringiga lepingu, et neil on olemas taoline reservvõimsuse võimalus ehk neil peab olema olemas mõne tootjaga sarnane leping nagu Eleringil Eesti Energiaga.
Veskimägi sõnul on plaanitav reservvõimsus 150 megavatti 100 tunniks aastas.
«Sõlmime kõigi osapooltega vastavad lepingud, kus osapooled tagavad antud tundideks vastava võimsuse olemasolu. Aktiveerimisel jaotame kogused proportsionaalselt kolme osapoole vahel,» ütles Veskimägi. «Tähtis on see, et võimsus asuks väljaspool Eestit».
Ta lisas, et Eleringi poolt AST-le ja Litgridile tehtud lepingute ettepanekutes on põhimõtted samad, mida kasutavad Soome ja Rootsi põhivõrguettevõtted reservide aktiviseerimisel. «Läbirääkimised Nord Pool Spotiga (NPS) on toimunud ja nemad toetavad meie ettepanekut,» märkis Veskimägi. «Tegemist on ajutise lahendusega, mis kehtib kuni Lätis ja Leedus avatakse NPSi hinnapiirkonnad,» ütles Veskimägi.
Ta lisas, et Elering lisab optsioonilepingutega tagatud võimsused Eesti hinnapiirkonna kauplemissüsteemi ainult juhtudel, kui tekib märkimisväärne üle- või alapakkumine. «Ehk kui füüsilise pakkumise ja nõudluse kõverad ei lõiku ja alapakkumise puhul tekib olukord, et tuleb hakata proportsionaalselt ostupakkumisi vähendama.»
Hetkel on AST teatanud Eleringile, et ei ole nõus tehtud ettepanekutega. Elering on AST-le saatnud omakorda kirja, et juhul, kui firma ei leia kokkulepet oma turuosalistega, mis annab aluse Eleringi tingimustega nõustumiseks, peatatakse Läti turuosaliste õigused kaubelda Eesti hinnapiirkonnas.
«Loodame, et Läti süsteemihaldur leiab lahenduse eelpoolnimetatud probleemile. Meie huvi on kindlasti mitte peatada lätlaste kauplemist Eesti hinnapiirkonnas, kuid me peame välistama olukorra, kus nad saavad kauplemisega kaasnevad hüved, kuid ei võta kohustusi,» rääkis Veskimägi.
Litgrid on tema sõnul Eleringi tingimustega nõustunud, samuti on esitanud lepingu algse versiooni Eesti Energia. Pärast vastuse saamist AST-lt pöördub Elering kinnituse saamiseks konkurentsiameti poole. «Kui regulaator annab sellele enda lõpliku kinnituse, peab süsteem märtsi alguseks olema rakendamiseks valmis,» lausus Veskimägi.
Järgmisel nädala teisipäeval kohtuvad AST ja Litgridi juhid Tallinnas Eleringi ametivendadega, muude küsimuste hulgas käsitletakse ka reservvõimsuste teemat.
Eelmise aasta 24. augusti hind kerkis NPSi Eesti hinnapiirkonnas 461,97 euroni megavatt-tunni kohta. Päev varem oli hind 46,36 eurot. Elering põhjendas toona ülikõrget elektrihinda tootmisvõimsuste vähesuse, Eesti–Soome merekaabli ülekandevõimsuse puudujäägi ning elektri suure nõudlusega Lätis ja Leedus.
13. juuli hind kerkis NPSi Eesti hinnapiirkonnas 122,27 euroni megavatt-tunni kohta, mis oli ligi kaks korda kõrgem kui päev varasem hind.