SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel ütles, et turgude reaktsioon Donald Trumpi võidule on üllatavalt leige ning investoritel tasub mõelda pigem ostmisele kui müümisele.
Peeter Koppel: reaktsioon üllatavalt leige
9. november 2016, 12:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida te prognoosite, mis juhtub täna USA turgudel?
Futuurid viitavad mõõdukalt negatiivsele algusele. Samas on hetkel miinus esialgsega võrreldes oluliselt, suisa enam kui poole võrra, vähenenud ning selle reaktsiooni leigus on paljude jaoks ilmselt sama suur üllatus kui Trumpi võit. Plussis on enam-vähem ainus poliitilise riski maandamise instrument – kuld. Samas on ka see oma esialgsest hüppest järele andnud.
Kaua tõenäoline varing kestab, kas taastumine tuleb pigem kiire?
Hetke liikumisi on võimatu varinguks nimetada. Samas tasub ära oodata USA aktsiaturgude avanemine, sest ajalugu on näidanud, et paljud „ärkavad“ alles siis. Mingil moel võib spekulatsooniobjektiks kujuneda see, kas kasvanud ebakindluse kontekstis Fed detsembris intresse tõstab või mitte. Hetkel on turu hinnangul tõusu tõenäosuseks 84%. Teoreetiliselt on selle tõenäosuse langemine turule positiivne.
Kuidas te hindate, kas Trump on reaalne oht maailma majanduse destabiliseerimiseks või on tema mõju suuresti emotsionaalne ja läheb ruttu üle?
Destabiliseerimiseks peaks maailma majandus kusagilt otsast stabiilne olema. Olukorras, kus intressimäärad on paljudes riikides nii lühikeste kui pikkade tähtaegade lõikes negatiivsed, maailma kaks olulist keskpanka tegelevad mastaapse rahatrükioperatsiooniga, kasvu ei ole, tootlikkus kahaneb, võlakoorem vaevab ning vananev rahvastik on üha rahulolematum, saab stabiilsusest rääkida ainult rohkete eitustega. Jah, üks küsimärk tuli nüüd juurde, kuid ma isiklikult pean struktuurseid trende konkreetsetest isikutest olulisemaks. USA president on majandustrendide meelevallas, mitte vastupidi.
Mis arengud võivad nüüd toimuda USA ja Euroopa vabakaubanduslepingu aruteludel? Mis juhtub USA-Euroopa majandussuhetega laiemalt?
Esialgu on tõenäoline egode põrklemine. See ei kipu aga pikemas perspektiivis just palju tähendama.
Trump on olnud kriitiline Fed-i tegevuse suhtes ja lubanud Yelleni (Fed-i juht Janet Yellen-toim.) välja vahetada. Mis võib nüüd juhtuda Fedi poliitikas, mis suunas liikumisi toimuda?
On täiesti arusaadav, et pragmaatiline ärimees ei saa aru sellest, kuidas raha ei ole madalaima riski kandja ning intressid on olematud. See jooksutab vanakooli mehel täiesti mõistetavatel põhjustel juhtme kokku, sest raha pole enam pikaajalise väärtuse mõõt ning akumulatsioonivahend. Loomulikult tahaks haarata härjal sarvist ja „make the dollar money again.“ Siin tuleb mängu aga Fedi mandaat – hinnastabiilsus ja tööhõive. Mingis kontekstis ka majanduskasv. See tähendab seda, et selleks, et rongi rööbastelt nende kolme asjaolu kontekstis maha ei jooksutataks, peavad liigutused olema ettevaatlikud ja ettearvatavad. Pole suurt vahet, kes neid ellu viib. Lahmimisruum on olematu ning milline president sooviks kohe alustuseks koos intresside kasvatamisega hakata kasvu vähendama ja tööpuudust suurendama?
Mis mõne kuu perspektiivis turgudel juhtub? Millist käitumist te praegu investoritele soovitaksite? Müüa, hoida või osta?
Seni, kuni on põhjust eeldada, et stimuleerimise jätkumine on arenenud riikide majandus- ja finantssüsteemi püsti hoidmise nimel objektiivselt vajalik, kipub iga ehmatus nagu Brexit või Trump olema pigem ostukoht. Arenenud maailma vaevavad struktuursed probleemid nagu rahvastiku vananemine, kõrge võlakoorem ning tootlikkuse kasvu peatumine või isegi langus ei ole kuhugi kadunud. Ka ei ole nende nö. kompenseerimiseks vahepeal midagi uut välja mõeldud ning kes iganes ja mis iganes neid kompenseerivaid, kas monetaarseid või fiskaalseid, meetmeid rakendab, on need vähemalt teoreetiliselt riskantsete varade jaoks positiivsed.