Maksusüsteemi võib oodata põhjalik raputus (22)

Kristi Malmberg
, majandustoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakonna värskest esimehest Jüri Ratasest võib peagi saada peaminister.
Keskerakonna värskest esimehest Jüri Ratasest võib peagi saada peaminister. Foto: Sander Ilvest

Uue valitsuse tõenäoliste moodustajate programme lugedes on selge, et kui Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid hakkavad oma valimislubadusi ellu viima, ootavad Eesti maksusüsteemi põhjalikud muutused.  

Keskerakond ja sotsid on ühes paadis koos astmelise tulumaksuga ning IRL mitmes küsimuses pigem vastandlikul seisukohal.  Keskerakond ja sotsid soovivad mõlemad astmelist tulumaksu, kuid IRL peab õigeks sissetulekute maksustamise vähendamist. Sotsid tahavad maksu luksusautodele, IRL aga on automaksu vastu.

Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on nende programmi kohaselt sotsiaalse turumajanduse aren­damine. «Majandusküsimuste lahendamine lahus sotsiaalsetest tuleb lõpetada. Meie eesmärk on vähendada elanikkonna varanduslikku kihistumist ja regionaalse arengu suurt eba­ühtlust,» deklareerib nende programm.

Veel seisab seal, et SKT ja elatustaseme tõus peab olema vähemalt 6% aastas.  Riik peab muutuma senisest aktiivsemaks majandussubjektiks, toetades ettevõtete arendustegevust ja kaitstes neid ebaausa konkurentsi eest. Riiklikku majandussektorit tuleb majandada senisest efektiivsemalt ning riik peab püstitama riigiettevõtetele selgelt fikseeritud peaeesmärgid.

Valik Keskerakonna lubadustest:

  • Üldise tulumaksukoormuse vähenemise taustal läheme üle astmelisele tulu­mak­sule. Tulumaksu määramisel arvestame senisest enam laste arvu pere­kon­nas. Tõs­tame tulumaksuvaba miinimumi alampalgani. Investeeringud Eestis­se jäävad maksu­vabaks.
  • Kehtestame regionaalseid maksusoodustusi, suurendame omavalitsuste rolli koha­like maksude määramisel, kehtestame pärandi- ja kinnisvaramaksu suurtele varadele ning aktsiisid luksuskaupadele.
  • Muudame ettevõtlust pärssivat sotsiaalmaksu, tugevdame maksedistsipliini.
  • Suurendame riigi kulutusi majandusarengule, haridusele, kultuurile ja sotsiaal­arengule. Pensioni tase keskmise palga suhtes tõuseb.

IRL väidab oma programmis, et hoiab maksunduses seni kasulikke põhimõtteid, kuid proovib töötajaid ja tööandjaid kaasates leida ka lahendusi Eesti maksusüsteemi kitsaskohtadele. «Eelkõige otsime võimalusi kõrgete tööjõumaksude langetamiseks, sest need pärsivad uute töökohtade loomist ja ettevõtlusaktiivsust.»

Valik IRLi programmilistest lubadustest:

  • Vähendame makse sissetulekutelt ja suurendame makse tarbimiselt, raiskamiselt ning reostuselt.
  • Oleme vastu automaksu kehtestamisele. Säilitame koduomanike maamaksuvabastuse ning laiendame koduomanike maamaksuvabastust samadel tingimustel ühisomandis ja liitsihtotstarbega maa omanikele.
  • Muudame tulumaksu reegleid nii, et kuni 500 eurot kuus teeniv töötaja on tulumaksust vabastatud ja 500–846 eurot teenivatel töötajatel on tänasest suurem maksuvaba tulu.
  • IRL on endiselt vastu astmelisele tulumaksule, sest sellega tahetakse rohkem teenivaid inimesi maksustada progresseeruvalt kõrgema maksumääraga. See pärsib inimeste motivatsiooni rohkem teenida, sest mida rohkem inimene teenib, seda suurema osa oma tulust peab ta ära andma. Maksuvabastus madalapalgalistele töötajatele vähendab madala sissetulekuga töötajate maksukoormust, ent ei suurenda kellegi teise maksukoormust. See aitab neid, kes kõige enam abi vajavad.
  • Senised katsed leida lahendus tööjõumaksude langetamiseks pole andnud tulemusi. IRL leiab, et tööjõumaksude vähendamise osas toimiva lahenduse leidmiseks on vajalik tööandjate ja töövõtjate vaheline kokkulepe. Käivitame protsessi selle leidmiseks ja viime koostöös ettevõtjate esindusorganisatsioonidega läbi maksusüsteemi auditi, et selgitada välja ja kaaluda läbi võimalused tööjõumaksude alandamiseks üldist maksukoormust suurendamata.
  • Seame kõrgepalgaliste, nn tarkade töökohtade loomise soodustamiseks sotsiaalmaksule lae. Eesti keskmisest palgast kolm korda suurema palgaga töötaja palgalt tasutav sotsiaalmaks ei tohi Eestis olla kõrgem kui Soomes, Lätis või Suurbritannias.
  • Lisame käibemaksuseadusesse sätted, mis lihtsustavad väikeettevõtja maksuarvestust ja aitavad vältida maksundusega seotud likviidsusprobleeme.
  • Rakendame justiitsministeeriumi juures tegutsenud FIE-de õigusliku reeglistiku analüüsi töögruppi koostatud ettepanekuid FIE-de maksustamisel praegu esinevate probleemide lahendamiseks.

Sotsid annavad oma mullustes valimislubadustes lisaks astmelise tulumaksu kehtestamisele ka muid väga konkreetseid rahalisi lubadusi.

Valik sotsiaaldemokraatide valimislubadustest: 

  • Kehtestame täiendava tulumaksumäära (29%) tulule, mis ületab 1600 eurot kuus. Korrigeerime seda vastavalt keskmise palga tõusule. Madalama ja keskmise sissetulekuga töötajate maksukoormuse vähendamiseks peame oluliseks tõsta tulumaksuvaba määra regulaarset nii palga kui ka pensionide puhul.
  • Langetame sotsiaalmaksu. Langetame sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa võrra (13% palgast) neil, kelle konkurentsivõime on tööturul madalam ning kellel on ravikindlustus tagatud riigi poolt (pensionärid, õppivad noored ja piiratud töövõimega inimesed, omastehooldajad). Kaotame sotsiaalmaksu miinimumnõude väiksema kui täiskoormusega töötamise puhul. Ravikindlustusmaksu arvestatakse endiselt alampalgalt, et tagada töötajale ravikindlustus, kuid pensionikindlustusmaksu vastavalt töötaja tegelikule töömahule.
  • Vähendame sotsiaalmaksu väljaspool Harjumaad 3% võrra, et soodustada palgatõusu ja vähendada sissetulekuerinevusi. Soodustuse saamiseks peab töötaja töö- ja elukoht olema registreeritud väljaspool Harjumaad.
  • Tõstame tööandjate, töövõtjate ja riigi kokkuleppel miinimumpalga nelja aastaga 800 euroni.
  • Tööhõive suurendamiseks ja regionaalsete töökohtade loomiseks rakendame sotsiaalmaksuerisusi:
  • soodustame noorte, õppurite, piiratud töövõimega inimeste ja eakate tööhõives osalemist, langetades nende eest makstavat sotsiaalmaksu 13% võrra;
  • langetame sotsiaalmaksumäära 33%-lt 30%-ni nende töötajate puhul, kelle elu- ja töökoht asuvad väljaspool Harjumaad;
  • kaotame sotsiaalmaksu minimaalse kuumäära nõude.
  • Korrastame ja lükkame käima üürikorterite turu. Rajame riiklikult toetatud üüripindu, et võimaldada noortele peredele, madalapalgalistele spetsialistidele ning eakatele taskukohast ja kvaliteetset eluaset.
  • Toetame kõigi töötajate regulaarset täiendus- ja ümberõpet, suuname selleks Töökassa (praegune Töötukassa) kaudu viie aasta jooksul 50 miljonit eurot. Pöörame erilist tähelepanu inimeste digitaalsete oskuste arendamisele. Viime ellu mahuka täiendõppeprogramm «Tark Eesti».
  • Vabastame erisoodustusmaksust kõik tööandja tasutavad tasemeõppekulud ja tervisekulude hüvitamise kuni 600 eurot aastas.
  • Soodustame noorte, õppurite, piiratud töövõimega inimestega ja eakate tööhõives osalemist, selleks langetame nende eest makstavat sotsiaalmaksu 13% võrra.
  • Regionaalsete töökohtade loomiseks langetame sotsiaalmaksumäära 33%-lt 30%-ni nende töötajate puhul, kelle elu- ja töökoht asuvad väljaspool Harjumaad.
  • Paindliku töötamise võimaldamiseks ja tööhõive suurendamiseks kaotame sotsiaalmaksu minimaalse kuumäära nõude. 
  • Vabastame tööandja kulutused töötaja tervisesse erisoodustusmaksust (600 eurot aastas).
  • Soodustame tööandjapensioni teket.
  • Kehtestame üle 35 000 euro maksvatele sõiduautodele luksusautomaksu. Iga seda piiri ületav euro on maksustatud 40 sendiga. Soetamismaksu hulka loetakse ka lisavarustus, mis soetatakse aasta jooksul pärast auto soetamist. Autotööstuse puudumise tõttu mõjutab autode soetamine negatiivselt meie jooksevkonto tasakaalu ehk viib raha välja. Maksust on vabastatud keskkonnasõbralikud sõidukid.
Kommentaarid (22)
Copy
Tagasi üles