Briti poliitikud pole ainsad, kes noorte töötute probleemiga – kelle arv saareriigis miljoni piirile läheneb – võitlust pidama peavad.
Euroopa hädas noorte töötusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
17 euroala riigis on noorte töötusmäär nüüd 20,4 protsenti ehk finantskriisi eelse seisuga 2008. aasta veebruaris (14,6 protsenti) kõrvutades oluliselt suurem.
Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ületab noorte töötusmäär üldist töötuse taset, tihti kahekordselt. Vaid Saksamaal ja Hollandis on noorte töötus alla 10 protsendi.
Brüsseli poliitikud on hoiatanud noorte töötajate «kadunud põlvkonna» eest ning muretsevad, et töötuna veedetud aastad karjääri varajases staadiumis võivad mõjutada palkasid mitu aastat, kui mitte aastakümneid.
«Noored tööturule pürgivad inimesed on praegu Euroopa tööturu suurim väljakutse,» ütles Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni peasekretär John Monks. «Mis olemasolevate töökohtade säilitamisse puutub, siis on Euroopal läinud päris hästi. Aga esimese töökoha saamine – see on raske.»
Ta hoiatas, et paljud lähevad tööle poole kohaga või leiavad endale ajutisi tööotsi. Mis aga tähendab, et tegelik pilt võib olla hullem, kui numbrid näitavad.
Saksamaa
Töötute noorte arv langes mullu järsult, kuna riik taastus majanduskriisist kiiresti. Tänavu jaanuaris oli ilma tööta 6,5 protsenti 15-25 aastasi, kokku 305 000 noort inimest. Oma osa on siin ka demograafial. Saksa rahvastik vananeb, sündimus langeb.
Riigi lääneosa ja endise Ida-Saksamaa vahel valitseb siiski terav kontrast. 20 aastat pärast Berliini müüri langemist on töötus riigi idaosas 10,8 protsendiga kaks korda kõrgem kui läänes.
Prantsusmaa
Prantsusmaal on juba ammust aega olnud raskusi noortele töökohtade loomisega.
Majanduslanguse päevil kasvas noorte töötus tavalisest kaks korda kiiremas tempos. 2009. aasta teises kvartalis oli töötu praktiliselt iga neljas noor, kuigi kõigi tööealiste elanike lõikes oli ilma tööta vaid iga kümnes inimene.
Ühtlasi on globaalkriis soodustanud lühiajaliste töölepingute vohamist, mistõttu Prantsuse noored on üha hapramas olukorras ning kuuluvad ühiskonna kõige vaesemasse segmenti.
Ametliku statistika järgi tuleb tööturule umbes 800 000 noort aastas. Pensionile siirdub samal ajal aga vaid 650 000 inimest.
President Nicolas Sarkozy üritab probleemiga tulevasi valimisi silmas pidades tegeleda ning algatas möödunud nädalal terve rea meetmeid, et noortele pikemaajalist tööd tagada. Ta andis valitsusele korralduse eraldada uute initsiatiivide rahastamiseks täiendavad 500 miljonit eurot.
Firmadele, kes võtavad tööle rohkem õpipoisse, kui neilt nõutakse, kehtestas president aga boonustesüsteemi, mille alusel vähendatakse sotsiaalmaksu.
Iirimaa
Koos kinnisvaraturu kokkuvarisemise ja uue majanduslangusega on töötus Iirimaal järsult kasvanud, eriti 15-19 aastaste seas, kellest mullu kolmandas kvartalis olid ilma tööta 36,4 protsenti. Üldine töötusmäär oli samal ajal 13,9 protsenti. Analüütikud arvavad, et tegelik olukord võib olla halvem, kuna tööturul osalejate arv langeb: kes läheb tagasi õppima, kes aga emigreerub.
Kreeka
Möödunud nädala ametlikud andmed näitasid, et Kreeka noorte töötusmäär lõi novembris 35 protsendiga värske rekordi. Ühtlasi peaks see protsent majanduslanguse süvenedes kasvama. Kreeka majandus kuivab tänavu kokku 3 protsendi võrra.
Riigisektor värbab iga viie lahkuja või pensionile mineja kohta vaid ühe uue inimese. Erafirmad kärbivad aga palgafonde. Paljud ülikoolilõpetajad otsivad tööd välismaalt.
«Mul on praktiliselt olemas töökoht Austraalias, kus mul on ka sugulasi. Eks ta suur samm ole nii kaugele elama minna, aga teist valikut pole,» ütles 23-aastane Antonis Iliades, kes on lõpetanud majandusteaduskonna ning olnud töötuna arvel juba alates läinud oktoobrist, mil lõppes ajutine töö hotelli baaripidajana.
Hispaania
Hispaanias on aga Euroopa kõrgeim noorte töötusmäär: ilma tööta on 42,8 protsenti alla 25 aasta vanustest hispaanlastest. See ületab enam kui kahekordselt üldise töötusmäära, mis samuti just väike pole – 19,1 protsenti.
Copyright The Financial Times Limited 2010.