Andrus Karnau: poliitikute ühisosa - põlevkivita pole tulevikku
16. veebruar 2011, 16:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Energeetika on riigikokku pürgivate erakondade valimisprogrammis tähtsal kohal. Elektrijaamad, LNG terminal või hakkpuiduga hoonete kütmine pole teater või kirjandus, mille võib rahumeeli valimislubaduste hulgas viimasele kohale jätta.
Suured investeeringud ja kopsakad toetused, mis energiaäris igapäevased, määravad ka poliitikute tähelepanu sellele valdkonnale. Rääkimata sellest, et elektrihinna kontrolli all hoidmise lubadusega võib kümnete tuhandete valijate poolehoiu võita.
Poliitikute energiapoliitika-teemalist vestlusringi toimetades oli mul kange kiusatus nii mõnegi kõneleja lause juurde lisada remark, et see või teine lause on öeldud irooniliselt. Jätsin selle tegemata, loodan, et lugejad mõistavad.
Vestlusringis osalenud poliitikute seisukohtade põhjal joonistus mu meelest ilusasti välja, et valitsusparteid lähtuvad ennekõike lühiajalisest käegakatsutavast kasust.
See on ka mõistetav, sest valimisvõiduks on vaja hääli. Lihtne on hääli püüda ju näiteks sellega, et elektri hinna tõus ära keelata.
Kõige tõsisem proovikivi, mis energiaäri ja viimast reguleerivaid seadusandjaid ees ootab, on Euroopa Liidu kliimapoliitika. Isegi juhul, kui me ei usu, et inimtegevus Maa kliimat mõjutab, tuleb meil leppida teadmisega, et eurooplased on otsustanud senisest märksa enam kasutada taastuvaid energiaallikaid.
Biokütused, tuule- ja vee-energia on need, mille abil tulevikus meie kodud valgeks saavad. Süsinikuheite puudumise tõttu on taas konkurentsivõimeline ka tuumaenergia.
Kui Eesti oma tuumajaama rajamise ainus takistus näis veel hiljuti olevat avalik arvamus, sest Tšernobõli katastroofi pole unustatud, siis praeguseks on küsimus hoopis majanduslikus tasuvuses. Eesti oma tuumajaam ei pruugi mahtuda Venemaa, Soome, Rootsi või ka Poola reaktorite vahele.
Hoolimata kliimapoliitika väljakutsetest ja keskkonnakahjudest on mõistetav, et Eesti erakonnad on jätkuvalt valmis panustama põlevkivienergiasse. Muud võimalust meil lihtsalt pole.
Sotsid vaidlevad viimasele lausele kindlasti kohe vastu. Samas kui nende programmi lugeda, siis vaatamata taastuvenergia tähtsuse toonitamisele on ka nemad leppinud teadmisega, et põlevkivi ahju ajamisest meil pääsu pole.