Esmaspäevane Postimees kirjutab, et värskest Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raportist selgub, et Eesti pensionifondide olukord on endistviisi kehv ning teiste riikide võrdluses on viimase kümne aasta fondide keskmine reaaltootlus üks madalamaid.
Eestis tegutsevate pankade sõnul pole aga OECD hinnang pensionifondidele päris pädev ning kasutatud metoodika pole Eesti kontekstis arvestatav.
AS LHV Varahaldus juhatuse esimees Mihkel Oja sõnul ei põhine OECD arvutused osaku väärtuse muutumisel, vaid lähtuvad pensionifondidesse tehtud sisse- ja väljamaksetest. Selline meetod pole aga LHV hinnangul parim vahend fondide edukuse hindamiseks.
«OECD kohaselt oli 10 aasta nominaalne tootlus keskmiselt +1,0% aastas, samas kui Eesti turgu kajastav EPI indeks kasvas sel perioodil +23,96% ehk keskmiselt +2,2% aastas. OECD raportist leiab ka hoiatuse selle kohta, et nende arvutused ei klapi kohaliku statistikaga,» selgitas Oja.
Swedbank Investeerimisfondid AS juhatuse esimees Kristjan Tamla toob samuti välja uuringus märgitud viite, mis hoiatab, et seal sisalduvad numbrid võivad märkimisväärselt erineda Eesti kõigi pensionifondide tootlust arvutava Eesti Väärtpaberikeskuse vastavatest numbritest. Lisaks pole Tamla hinnangul võimalik kõnealusest raportist aru saada, kas tegu on juunist juunini või jaanuarist-jaanuarini arvutavate näitajatega.
«Samuti paistab OECD pikema perioodi tootluse tabel jõudvat erineva tulemuseni ka võrreldes sellega, kui kokku liita OECD enda iga-aastased raportid. Seda lähemalt uurides tundub vägisi, et pikema perioodi tootluses kukuvad allapoole need riigid, kus pensionivarad on võrreldes süsteemi suurusega viimastel aastatel kõige kiiremini kasvanud,» selgitas Tamla. Tema sõnul tundub, et viimased aastad omavad seal kuidagi proportsionaalselt suuremat mõju kiirema pensionisüsteemi varade kasvuga riikidele.
AS SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev ei tee saladust, et Eesti pensionifondid polnud 2008. aasta kriisiks valmis ning kaotasid 2008-2009 üleilmses finantstormis liiga palju. Ehkki SEB on juhi sõnul fondide juhtimist ümber korraldanud ning tulemused on viimastel aastatel paranenud, muutuvad mineviku pikaajalised keskmised aeglaselt.
Võrklaeva hinnangul ei paista Eesti fondid selles võrdluses väga heas valguses ka paaril järgneval aastal, sest ka 2006-2016 ja 2007-2017 ajavahemikud võtavad alguspunktiks buumi tipu. «Paraku pole OECD teinud kättesaadavaks pikemat perioodi alates 2002. aastast, kuid meie hinnangul oleks Eesti fondide positsioon 2002-2016 ajavahemikus mõnevõrra parem,» ütles Võrklaev.
Samas kinnitas fondijuht, et teise sambaga liitunud pensionikogujad ei pea muretsema, sest koos riikliku esimese sambaga on ka tagasihoidlike prognooside puhul tulemus parem, kui liitumata jätnud klientidel.