Analüütik: välismaale tööle läinute arv kasvas oluliselt
15. veebruar 2011, 18:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki makroanalüütiku Maris Lauri sõnul suurenes mullu kolmandas kvartalis välismaale tööle lahkunute arv oluliselt ning võib arvata, et läinud kasvas ka aasta lõpus, kuigi neljanda kvartali andmeid veel pole.
Välismaal töötavate inimeste arvud selguvad Lauri sõnul märtsis.
Tööpuuduse ja hõive näitajatest rääkides ütles Lauri BNS-ile, et meeste ja naiste hõive ja töötuse osas on viimaste kvartalitega toimunud ühtlustumine. «Kriisi ajal sattusid suurematesse raskustesse need sektorid, kus mehi on rohkem hõivatud kui naisi, nagu näiteks ehitus ja tööstus. Nüüd on aga kasv toimumas valdkondades, kus samuti meeste hõivatus on mõneti suurem naiste omast, jällegi tööstuses, aga ka ehituses,» selgitas Lauri.
Samas on mitmes teenindusvaldkonnas endiselt hõive kasv tagasihoidlik või isegi jätkub langus, näiteks kaubanduses, mis oli analüütiku sõnul prognoositav.
Kui vaadata vanusestruktuuri lõikes hõivet ja töötust, siis paistab Lauri sõnul silma, et hõive on kasvanud noorte ja keskealiste seas, samas vähenenud vanemas põlvkonnas ehk nende seas, kes on üle 50-aastased. «Kriisi ajal vähenes aga selles vanusegrupis hõive suhteliselt vähe.
Eks see sõltub majandussektoritest ja ka sellest, mida tööandjad antud hetkel eelistavad. Praegu kasvavad kiiresti mitmed suhteliselt uued valdkonnad või harud, vajatakse uusi spetsialiste, see annab võimaluse noorematele, kes suudavad tihti kiiremini uusi oskusi omandada,» märkis Lauri.
Tema sõnul on noorte töötust vähendanud ka asjaolu, et paljud pooliku haridusega inimesed läksid taas kooli.
Pikaajalise töötuse osakaal on analüütiku sõnul vähenenud, kuid see toimus eelkõige nende arvelt, kes olid tööta 1-2 aastat. Üle kahe aasta tööta olnute osakaal jätkas kasvu.
«Selline areng on ootuspärane arvestades seda, et mida kauem on inimene töölt eemal, seda raskem on tal uut tööd leida. Kui paar aastat tagasi oli tõkkeks juba üle aastane tööta olek, siis nüüd on see piir nihkunud kaugemale, tõenäoliselt 2-2,5 aasta peale. Kuid kõige lihtsam on endiselt tööd leida neil, kes on tööta olnud lühikest aega.
Seega on väga oluline, et need, kes jäävad tööta pikemaks ajaks, saaksid enda oskusi tõsta ning nendega tuleb spetsiaalselt tegeleda ja uuesti tööle aidata,» rääkis Lauri.
LHV Panga analüütik Nils Vaikla rääkis BNS-ile, et töötute arv on tipust ehk eelmise aasta esimesest kvartalist alates langenud kolmandiku võrra. «Uued töökohad on peamiselt tekkinud töötleva tööstuse sektorisse, mis on välismaalt tulevate tellimuste täitmiseks suurendamas töötajate arvu. Töötuse määr on langenud hetkel kolm kvartalist järjest, tehes seda oodatust mõnevõrra kiiremas tempos,» märkis Vaikla.
Vaikla sõnul on positiivne, et töötuse määr on langenud kõigis vanuserühmades, see juures märkimisväärselt on langenud noorte töötuse määr. «Kui 15-24 aastaste töötuse määr oli 2010. aasta esimeses kvartalis rekordilised 40,6 protsenti, siis eelmise aasta lõpuks oli vastav näitaja taandunud 23,4 protsendini. Noorte tööpuuduse vähenemisel mängib rolli hõivatute arvu suurenemine, kuid samas ka tööjõus osalemise määra vähenemine, mis tähendab, et aktiivsetest tööotsingutest on loobutud,»
Vanuserühmas 50-74 aastaat on Vaikla sõnul töötuse määr olnud stabiilsem, varieerudes 2010. aasta jooksul vahemikus 16,4 kuni 13,1 protsendi vahel.
Sarnaselt Lauriga tõi Vaikla välja trendi, mille järgi aasta viimases kvartalis pikaajaliste töötute arvu suurenemine muutus vähenemiseks.
«2011. aasta esimesel poolel töötuse määra langustempo kahaneb, kuid tänu sisenõudluse elavnemisele püsib kogu aastal vältel langustrendis,» prognoosi Vaikla.
Kui 2009. aasta viimases kvartalis oli 15-24-aastaste seas töötuid statistikaameti andmetel 20.200, siis 2010. aasta viimases kvartalis 15.700. Vanusegrupis 25-49 vähenes neljandas kvartalis töötus aastaga ligi 15.000 võrra 50.600 inimeseni. Vanusegrupis 50-74 kasvas töötute arv 2009. aasta neljanda kvartali 21.400 inimeselt 26.900 inimeseni.
Lühiaja statistika alusel oli suurim töötute arv 2010. aasta esimeses kvartalis, mil see ulatus 136.900 inimeseni, neljandas kvartalis oli töötute arv vähenenud 93.200 inimeseni. Hõivatuid oli aasta lõpus 592.900 ja see kasvas 2010. aasta algusest ligi 39.000 inimese võrra.