Tuleva aasta riigieelarve läbis riigikogus esimese lugemise

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigieelarve läbis esimese lugemise.
Riigieelarve läbis esimese lugemise. Foto: Raigo Pajula

Järgmise aasta riigieelarve eelnõu läbis kolmapäeval riigikogus esimese lugemise, muudatusettepanekute tähtajaks sai 9. november.

Istungi juhataja, riigikogu esimees Eiki Nestor otsustas esimese lugemise lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. novembri kell 17.15.

Parlamendile kinnitamiseks saadetud riigieelarve maht kasvab möödunud aasta eelarvega võrreldes 7,3 protsenti 9,57 miljardi euroni.

Riigieelarve tulude pool on 9,43 miljardit eurot ning kulusid on eelarves kokku 9,57 miljardi euro eest. Struktuurselt on eelarve 0,2 protsendiga ülejäägis, nominaalne puudujääk on valitsussektori tasemel aga -0,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Tulude poolest annavad lõviosa ehk 70,6 protsenti maksulised tulud, mis panustavad eelarvesse kokku 6,65 miljardit eurot. Eelmise aastaga võrreldes prognoosib riik maksuliste tulude kasvu 5,4 protsenti ehk 338,7 miljoni euro võrra.

Riigieelarve kulud kasvavad eelmise aastaga võrreldes 7,3 protsenti ehk 649,8 miljoni euro võrra. Valitsemisaladele riigieelarve strateegias ja eelarvearutelude käigus antud summa moodustab sellest 263,3 miljonit eurot, ülejäänud osa tuleb varasematest kohustustest.

Eelarve kogumahust moodustab ministeeriumiti suurima osa sotsiaalministeeriumi eelarve, mille maht on 3,84 miljardit eurot ehk 17,5 protsenti SKP-st, seda on 6,6 protsenti ehk 253,2 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal.

Uutest suurtest meedetest käivitub järgmisel aastal muuhulgas madalapalgaliste tagasimakse, mis läheb maksma 36,2 miljonit eurot. Lisaks tõuseb maksuvaba tulu järgmisel aastal 180 euroni ning sotsiaalmaksu määr langeb 33 protsendilt 32,5 protsendile.

Julgeoleku tugevdamiseks kasvavad sõjalise kaitse kulud 2,17 protsendini SKP-st ehk 28 miljoni euro võrra. Jätkuvad tööd ka idapiiri väljaehitamiseks, milleks järgmisel aastal kulub 20 miljonit eurot. Jätkub ka riigi- ja haldusreform, kohalike omavalitsuste vabatahtlike ühinemiste toetamiseks on plaanitud 14 miljonit eurot.

Järgmisel aasta teises pooles on Eesti ka Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik, selleks kulub kokku 66 miljonit eurot. Eesistumise raames toimub Eestis 11 mitteametlikku ministrite kohtumist ja seitse kõrgetasemelist konverentsi, lisaks 203 eksperttaseme üritust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles